Nüüd meeldib mulle “Klavierwerke“.
See kohvik, kus ma tihti käin. Ma läksin täna sinna ja vaatasin – kohvik põleb. Siis läksin teisele poole tänavat teise kohvikusse ja vaatasin aknast, kohvilonksude kõrvale, kuidas tuletõrjujad mööda treppe üles-alla saalivad ja politsei muudkui vilet vilistab ja inimesed seisavad ja šõud jälgivad.
Mõnna, mina veel heal istekohal, rõduloožis.
Elu õpetab, surm õpetab.
Elu õpetab suremist ja surm elamist?
maarjablogi.com 
surm õpetab elamist, jah.ma sain palju targemaks selle kogemuse kaudu.
LikeLike
Kallis Maarja,Mõtlen su peale…kodust kaugel ja elu-surma õppetunde saamas. Ole vapper, eksju?Kallistan ja pai teen kah.Silja Sistok
LikeLike
Aitäh, Silja
LikeLike
Kallis Maarja, oled mu mõtteis. Kallistan.
LikeLike
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
LikeLike
Ka mina mõtlen Su peale!/Andestust eelmise kommentaari pärast. Olin saksa keele grupi konto all omale teksti alla laadimas. Polnud sel korral mõttes salapärase austajana esineda./
LikeLike