tujiko noriko

Minu lemmik jaapani-muusik on endiselt Tujiko Noriko. Kadi tutvustas teda mulle aastaid tagasi, enne, kui me Jaapani asja õppima asusime ja siiani.
Võrdlemisi hiljuti Maria oma blogis linkis ja siis mul tuli ta üle tüki aja meelde. Suurt osa minu tema lemmikutest youtube’is ei ripugi, aga on näiteks “Tokyo“, mis on väga lemmik (ja mida ma aastaid tagasi hästi kõvasti Rakvere kodus kuulasin ja ajasin kodused maniakiks, sest see on ikka natuke maniakk lugu). Tujiko Noriko lood on pea kõik tegelikult Tokyo-lood.
On veel “Tablet of Memori“, mida olen viimasel ajal palju kuulanud ja on “No Error in my Memory“, mis on ägenz. Ja on “26th floor“, mis on nunnu ja on “Fly Variation“, mis on nagu ohhh.
Aga on veel igasugust…

veel eksootilist

Milline enneolematu populaarsus seda blogi eelmise postitusega tabas. Reedel vaadati seda üle 250 korra (muidu on päevas nii nelikümmend kuni seitsekümmend klikki, olenevalt kas ma kirjutan või ei). Nii et loodan käesoleva postitusega endale veel feimi rebida.
Täna käisime teises kohas. Ma arvasin, et see värk on lõputult põnev, aga täna enam ei olnudki. Suht väsisin ära ja – no ma ei oska otsustada.
Eelmisel korral olid meie lemmikuteks see, mis ülalt roosakas ja alt sinakas ja see, mis ülalt tumesinine ja kuldsega. Minule isiklikult sümpatiseeris tumesinine kuldsega kõige enam.
Sellel korral ei sobinud kimonod eriti üldse, ainult üks roosa, mis osutus uueks favoriidiks eelmise postituse tumesinise kõrval.
Muide, fotodel sobivad päris mitu kimonot palju paremini kui tegelikkuses – helesinine ja oranž näiteks ei sobinud mulle tegelikult üldse. Ja must polnud ka suurem asi, kuigi fotol suht suurepärane.
Aga vot fotod on seljatagant võetud, eksole, ja muidugi iseenesest on iga kimono suurepärane. Iseasi lihtsalt, kas ta minu näoga kokku käib.
Eelmises poes pandi ainult valge pluus selga, aga tänases pandi ka üks aluskimono-imitatsioon, obi (vöö) imitatsioon ja siis veel kolm vidinat vöö vahele. Üks on peegel, üks on selline kotike, mille sees vanasti olevat nuga olnud ja siis vahel kolmas vidin on lehvik. Ja õigel päeval on seljas 4 kihti riideid, nagu tekki kannaks õlgadel, selline tunne.
Valgetest mu lemmik ülemine. Kõige alumisel on punased triibud ka, aga ta ikka pole väga sümpaatne.

See roosa on nüüd üldfavoriit. Panin mitu pilti üles, et te oskaks vihjata, et kas ka teie meelest. Mulle meeldis see eelmine pood rohkem ja eelmise poe valik meeldis ka palju rohkem, nii et kuidagi nii kahju, kui lõpuks selle roosa valime. Aga see vist sobib kõige rohkem siiski…?

Järgmised kimonod on iseenesest ägedad küll, aga ei sobinud minule eriti hästi.
Vaadake, üks pruut on veel taustal. Vaeseke, nii kehvasid kleite valis. Aga seal polegi nagu ilusaid, kõik on sellised vaese-mehe-printsessi omad. (Sellele fotole jäi küll üks tema paremaid valikuid.)

Kõik eelnevad kimonod on sellised suured ja rasked. All on mitu kihti riideid ja siis kõige peal selline ürp. Nii et kui pidu tuleb ja valge värvilise vastu vahetatakse, peab vahetama ainult seda kõige ülemist.
Aga mõned kimonod on sellised kergemad. Nende puhul tuleb siis kõik seljast võtta ja uus asemele panna ja see võtab aega. Kui see pikk saba välja arvata, siis sellise õhustikuga kimonot võib tulevikus ka kanda. Aga sellist, nagu kõik need ülemised pildid, saab tõesti ainult ühe korra elus kanda. (Kui sa oled jaapanlane või abiellud jaapanlasega, hihi.) Nii et otsustasime ikka ülemiste kasuks, aga proovisime paari teistsugust ka. (Obi on seotud täitsa suvaliselt lõdvalt ja kõik on ainult proovikas, nii et üldmulje pole hea. Aga kangas on endiselt põhivaatamisväärsus.)

Sellel viimasel pildil puuduvad isegi vöö ja värk. Lihtsalt kanga-ilu. Aga jah. Populaarsed postitused sellega ka lõppevad.

eksootiline kraam

Täna läksime ja valisime pulmariideid. Sellist asja igapäev teha ei saa. Kuigi, pühapäeval ühes teises poes teeme jälle.
Mõtlesin muidu, et selles blogis mängin mängu, et ma olen hästi anonüümne, aga no ma ikka pean neid pilte võimalikult paljudele inimestele näitama…
Eksootiline kraam siiski.
Üldiselt, sellised kimonod on seljatagant vaatamiseks. Muidugi pandi need mulle lihtsalt üle õla, õigel päeval mässitakse mind enne igasuguste asjade sisse.
Ja vaadake suurt pilti, kui võimalik. Seal on nii palju näha…

Selle sinise laenutamine maksab miljon jeeni ehk üle 130 tuhande krooni. Lae-nu-ta-mi-ne üksi. Tema valmistamine võttis aega 3 aastat.

Need värvilised on peo ajaks, aga valge kimono on tseremooniaks pühamus. Tegelikult võib ka värvilisega pühamusse minna, aga millegipärast kõik valivad ikka valge. Need ei näe fotol suuremad asjad välja, aga tegelikkuses on hullult ilusad kangad. Kui fotosid zuumida saate, zuuuuumige muudkui.
Siin kaks kimonot. Ülemine on kurgedega, alumine kurgede ja sakuraõitega jne. Alumine on 100 protsenti siidist ja minu lemmik, aga ülemine ka kenake.

Need siis valikud pulma. Värvilistest mul on vist lemmik olemas küll, aga tore oleks teada, millist teie soovitaks, kallid raadiokuulajad…