Winehouse’i elus-muusikat on ka väga nauditav kuulata. Nt. see ja see. Ma ei oska sõnastada täpselt, aga see, kuidas ta live versioonides kuidagi nii vabalt laseb oma häälel voolata küllaltki range tiksumisega muusika peale… see on nii suurepärane.
Surres tulevad inimesed inimestele meelde. Ja nii ma nüüd kuulan surnud Winehouse’i.
maarjablogi.com 