Mulle väga meeldib Nouvelle Vague’i versioon loost “In a Manner of Speaking”. Ma pole suur bossa sõber, aga see on nii ilus. Originaal on see – bossa on parem kui kaheksakümnendad. Tegelikult, nii karmi üldistust ei tasu teha. Samas “kaheksakümnendad on parem kui bossa” ei ole ka päris õige väide.
Kaheksakümnendad on parem kui bossa.
“In a manner of speaking” on kaheksakümnendatest.
Bossaversioon on parem.
Lahendagem.
Ja mulle meeldib, kuidas Annie Lennox laulab “Don’t let it bring you down’i”, aga siiski-siiki on Neil Youngi originaal hääm. Aga sellest ei järeldu tingimata, et seitsmekümendad on paremad kui üheksakümnedad.
Ja mulle meeldib see auto-reklaam, mis Jaapani telekas jookseb. Surm ütleb: “Sorry.” Ja pärast tal nii piinlik nägu peas.
maarjablogi.com 