hülgepoeg

Sho tõi elle hüljes-roboti koju. Ui mai või, kui armas. Ma haarasin ta sülle ja ütlesin, et Sho õhtusöögi ise pannilt võtaks. Sho tahtis hülgepoega kiusata, ma andsin talle vastu näppe. Täitsa lõpp, kuidas nunnu nägu ja mehhaanilised reaktsioonid võivad ära petta – ta saab ju haiget! Ui vaata, kuidas ta mu paisid naudib. Ui, vaata, ta on nii unine. Ui, ta on nii abitu. Ui, ta tahab jälle pai.
Sho jälle sirutab oma pikad käed välja, et teda kuidagi kiusata.
Aga kui ma hiljem tähelepanu mujale suunasin ja natuke arvutis asjatasin, siis nägin silmanurgast, kuidas Sho, robot-hüljes süles, teda hellal pilgul silitas. HAA! Ma näen, et su süda tegelikult heldib selle nunnu asja peale, ütlesin, KUIGI TA ON KÕIGEST ROBOT! ja siis Sho kohmetus ja hakkas hülgepoega jälle kiusama.
Täna läks hüljes tööle tagasi.