smuul

Pärast surma ma saan oma laeva,
mille tulesid ise ei näe.
Enne seda, mu kallis, sain taeva
ja õitseva maa sinu käest.

Kõike näen:
kuidas valmivad viljad, –
ilm on rõõmus ja imelik.
Ja ahastab süda – jäin hiljaks,
meie tee pole kuigi pikk.

Lollilt elasin. Aastaid jääb väheseks.
Minu armas, mu naine, mu roos,
Sinult ühte vaid palun: et läheks
meie tee minu lõpuni koos.

Sina oled mu taevasina,
selles sinas tiirutav kull,
roosavarbune, nösunina,
üsna tark – ja vaid veidike hull.

Pärast surma ma laeva ei vaja.
Olles elus, ma palun Su käest:
Ära iial mind minema aja,
Minu viimaseks laevaks jää.

agressiivne itunes

Tegelesin arvutis mingite asjadega, järsku hakkab muusika mängima. Mis värk on, vaatan, itunes on end lahti teinud. Panen kinni, tegelen oma asjadega edasi, jälle hakkab muusika mängima. Vaatan, itunes, panen kinni. Tegelen oma asjadega. Muusika hakkab mängima. Panen itunesi kinni. Muusika hakkab… 
Mu eelmisel blogil oli aastaid tagasi üks fänn. Ma vähemalt arvan, et ta oli fänn. Igatahes ta soovitas mul kuulata Paolo Conte lugu “Sparring Partner“. 
Andsin itunesile alla ja nüüd kuulangi seda lugu, mis agressiivne muusikaprogramm välja valis. 
Olid ajad, olid ajad… 
Aga ma lihtsalt mainin: täna on jahe ilm! Kuidas see võimalik on, et keset suve selline õnn sülle kukub. Seda ei tohi mööda lasta, midagi peab täna ette võtma. Aga ma pole veel otsustanud, mis oleks päeva vääriline.