õielt õiele

Ma olen kahe nädalaga selle aasta suhtlus-normi täis teinud. 
Üks päev oli, et sain Kristeliga kokku ja siis Mariaga kokku, rääkisin juttu, siis helistas talle Karl ja me läksime Karli juurde, kus oli Sandra. 
Üks päev oli, et sain Stellaga lõunaks kokku, siis läksin teda ära saatma, aga teepeal Viru keskuses kohtusin Piamariaga, jätsin Stellaga tsau ja läksin temaga Solarise kohvikusse, kus oli Prita, nii et leppisime Pritaga kohtumise järgmiseks lõunaks. Siis jätsin Piamariaga tsau ja läksin Kadiga Tammsaare kuju juures kokku saama, et minna Siiri juurde, kuhu Katariina ka tuli.
Siis üks päev oli, et istusime Kadiga tundide kaupa Mustas Puudlis, kus oli Stella ka. Kadi õde astus ka läbi. Ja Madis. Siis jätsin Kadiga tsau ja läksin panka asja ajama, tulin pangast välja ja uksel luuras Karl, kes oli Kadiga kokku sattunud ja Kadi ütles, et Maarja läks sinna panka. Karl ütles, et lähme peole. Läksime Karli juurde. Varsti tuli Katariina, et mulle jalgratast laenata. Siis hängisime kolmekesi ja siis läksin koos Karli ja kuuesaja hipsteriga jalgrattaga sõitma. 23 kilomeetrit ümber Tallinna ja mutantdiskole. 
Karl oli mulle truu deit, kuigi tal on jooksuaeg ja iga 2-3 minuti tagant tuli uus neiu, kes hüüdis: “Karl!” Ja siis nad embasid soojalt ja liibuvalt.
Muusikat panid Kris ja Ats, kes on mu klassivennad ja keda ilgelt ammu polnud näinud ja siis tantsisime Karliga, aga siis tuli Stella ka, siis tantsisime Stellaga. Kella nelja paiku läks elekter ära ja läksime koju. 
Suur uni oli, aga läksin emaga Jarõna juurde Vääna-Jõesuusse ja magasin paar tundi aiatoolis.
Kellelegi helistada polnud üldse vaja, sest kokku sai joostud niikuinii. 
Viru folgil ka olid need ja need ja need inimesed, kellega juttu puhuda või ühte takti õõtsuda. 
Rakveres ka. Hakkasin Rakverre tulema, läksin Solarise raamatupoest läbi, teepeal tabas mind üks ema sõbranna, keda ma hästi ei tea, aga poes oli Sandra, kellega rääkisin juttu, ja Mait, kes mingi obskuurse raamatu soetas ja kellega paar sõna vahetasin. Siis tulin Rakverre ja koduteel tuli Liivi, kes ütles, et Indrek naisega on külas ja siis õhtul me soojendasime nendega lapsepõlvetutvust. Indrek meenutas, kuidas kunagi ma olin omas vannitoas vannis ja tema oli korrus kõrgemal vannis ja me läbi torude suhtlesime. See tundub nüüd päris erootlise lapsemänguna, aga siis oli süütuse aeg. Mul oli säravamalt meeles tema suurepärane mängutraktor.