Teise päeva õhtuks olen suutnud ära koristada pool tuba.
Mis võiks olla saavutus, kui tuba oleks viiskümmend mitte viisteist ruutmeetrit. Ma ei tea, kas viisteistki. Igatahes tundub ta lõpp väike nüüd, kus Eestist tagasi olen ja ma ei suuda uskuda, et külalised kirjeldavad me korterit sõnaga “avar”.
Pool-koristatud tuba võiks olla edulugu, kui ma suurt osa ühe toapoole pahna teisele poole poleks tõstnud.
Ja lisaks, mul pole selle ühe toapoolega ka kekata, sest ma pole isegi seda päris korda teinud, vaid enne tükkisin siia kelkima.
Mida ma üldse siin teen, piipl?
Mükoloog Sho mõtles Soome metsaseeni uurides, kuidas meie golfimuru-rohelisse põrandakattesse istutada vaiba-seened. Et kuidagi magnetiga ja. Ja kuidas saada loomulikku seene-värvi, sellist, mis servadest natuke teise tooniga kui keskelt ja.
Tahab valmistada ja müüa vaiba-seeni. Arvutas, et ühe seene tegemiseks kulub üks tööpäev, nii et üks müügiseen on 100 eurot töö eest pluss materjal pluss kasum (mulle).
See on nali, ma arvan.
Avan väikese eestikeelse raamatukogu ülemisel riiulil. Vaevalt jaksasime kohale vedada kaks kohvritäit asju, ühe riiuli jagu raamatuid. Seal on kultuuri- ja filosoofiakäsitlusi (mingi kaks-kolm, ei tegelt isegi viis-kuus), aga ka eesti ja võõrautorite romaane, eesti keeles. Liikmekaardi saamiseks pöörduge minu poole.
Okei, ma katsun nüüd võiduka pool-toa vahe-finishini rühkida.
maarjablogi.com 