õuna-rabarberi kook

Ma tahtsin teha õunakoogi. Mul oli kontseptsioon. Õunakook pidi olema korraga magus, soolane ja hapu. 
Ma tean, see kõlab jõledalt. 
Aga tõesti, seda tahtsin ma saavutada. 
Tegelikult pidin tegema õuna-rabarberi kooki. Sest ma jalutasin ringi poeriiulite vahel ja leidsin rabarberi. Ma muidugi teadsin, et rabarberi-laadseid aga täiesti teistsuguseid asju siin müüakse ja et rabarberi otsa komistamine oleks tõeline lotovõit. Aga see seal tõesti pidi olema rabarber, sest midagi nii sarnast, nagu see, ei saa olla mitte-rabarber. 
No ja siis ma tulin koju, õnne täis, haukasin igaks juhuks “rabarberit” ja see maitses…. nagu üks õudsemalt lääge asi. Kõige enam oli ta magusapoolne, aga siiski pigem maitsetu. Igatahes mitte rabarber. 
Rabarberit on õunakooki vaja, sest Jaapanis ei eksisteeri hapusid õunu. (Kui keegi vastupidist väidab, toogu mulle tõend ja ma teen tõendi koogiks.)
Jaapani õunad on kõik täiuslikud punapõsed, või rohepõsed, aga sellisel juhul täiuslikult rohelised. Nad on kõik ühe suuruse ja kujuga ja maitsevad nagu täiuslik õun – mahlaselt magusalt. 
Just nimelt magusalt. 
No ja seepärast ma olin õnnelik selle rabarberi üle, mis oli tegelikult mitte-rabarber. 
Aga õunakoogi isu juba oli. Ma võtsin siis need mõttetud õunad. Ma tahtsin algul magusat ja soolast kooki – sest ainult magus on igav ja ainult soolane on igav. 
Mulle meeldivad sellised, keerukad asjad, nagu kurvad lood, mis naerma ajavad või… Teate. 
Või on Jaapani-elu mu maitsemeeled ära retsinud. (Retsimise asemel oleks tahtnud head roppu sõna kasutada.)  Soolased toidud on magusad ja magusad vahel kergelt soolased ja… 
Aga juba mu vanaema ütles, et magusates asjades peab soola olema, see toob magusa maitse esile. Ja puhuti vastupidi ka. 
Aga nüüd polnud haput rabarberit, nii et kontseptsioon muutus – tahtsin teha korraga hapu ja soolase ja magusa koogi. 
No ja siis ma panin palju sidrunimahla ja panin palju suhkrut, mille karamelliks tegin ja siis panin suhkru sisse soola ja. Natuke liialdasin.
Tegelt suht maitsev tuli. Vist. Intensiivne maitse. Ja tõepoolest magus, soolane ja hapu. Parem igatahes, kui te praegu ette kujutate. 
Sho tuli koju, rääkisin oma kontseptsioonist, et tahtsin nelja-maitselist kooki teha. “Hapu, magus, soolane ja…” loetlesin ja siis Sho hingas kergendunult, kui ütlesin, et ups, tegelt mõtlesin kolme-maitselist. 
Sho rõõmustas selle asja üle, mis ma rabarberi pähe ostnud olin. Ütles, et see on super hea ja lõhnab super hästi. “Nuusuta ainult!” Ma nuusutasin, aga see lõhnas ainult mitte-rabarberina, nii et mis iganes…

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s