õnnelik lõpp

See neiu, kes end abielluma sundis ja kelle pulm pidi märtsi lõpus olema, tuli Saksamaalt tagasi ja katkestas kihluse. 

Täna olen terve päeva kuulanud lugu “Yayo“

Mõned lood on nii head, et neid peab aina kuulama ja kuulama, aga teised lood on lausa nii head, et nende kuulamine tekitab mõnutunde ja maailm läheb teistsuguseks. 

Sho ema luges raamatut arvutimängusõltlastest ja eile kui koos tema ja Sho isaga õhtustasime, jutustas. Koreas on asi päris käest ära, inimesed surevad. 

Aga arvutimäng teeb sama asja kui narko, mõnutunde, millest ei taha lahti lasta.  

Ja kahjustab, sisuliselt teeb katki sama osa ajust – veri ei käi sealt enam üks hetk läbi ja jupp lülitub välja. Seejuures on tegu ühe kõige olulisema aju jupiga, teate, see, mis otsaees on. 

(Kui mõni ajukirurg või muidu terava mõistusega inimene seda loeb, oh nalja.)

Rotiga tehti katse. Iga kord kui rott nupule vajutas, anti talle sutsakas ajusse, mis dopamiini lendu saatis.  No ja mida rott tegi? Ta lihtsalt plõksis seda nuppu sada ja tuhat ja miljon korda, ei söönud, ei joonud, ei maganud. Kuni suri ära. Selline süsteem. 

Oi kui hästi mul teema sidumine täna õnnestub – muusika & mõnutunne & yayo ehk kokaiin & dopamiin & narko & sõltuvus & õnnelikult surev rott & õnnelik lõpp õnnetu abielu algusele.

Tegija.