unenäorong

Homme on isa raamatu “Unenäorong” esitlus. Ma olen kindel, et sellest tuleb hitt. Tiraaž on juba üüratu. 
Keskkoolis olid meil, teatriklassil, lavakõne tunnid legendaarse Tõnis Rätsepaga ja see oli vist 10. klassi kevadsemester, kui pidime leidma ühe pikema jutu, mida siis semestrilõpu lavakaval esitada. Mina võtsin oma isa loo ämblikust, kes püüdis kärbse võrku… ja kuidas see nüüd oligi? Püüdis võrku, aga nende vestlus läks nii põnevaks, et nad lõpetasid koos kohvitassi taga? Oskasin seda päris pikka lugu sõna-sõnalt jutustada, aga nüüd lihtsalt ei mäleta. 
Igatahes, Rätsep oli sellest loost täiesti pööraselt vaimustuses. Ta nägi selle taga mingit jumalikku lõvid-talled kujundit. 
Üks teine asi, mis mul keskkooli ajast meeles on: inglise keele tunnis oli vaja esseekene kirjutada. Isa oli alati valmis minu asemel kodutöid tegema. Ma pidin teda keelama ja ma ei mäleta, et ta oleks mu koolitöid rohkem kui korra teinud. Selle ühe asja ma lasin tal teha, sest ma ise ei saanud hakkama. Oli vist kuhjunud ka teisi koolitöid… Ma ei olnud eriti hea õpilane. 
No ja siis isa kirjutas essee. Ma jälle ei mäleta täpselt, aga ta rääkis Mr. Gillette‘ist ja tualettpaberist ja millestki veel. 
Meie inglise keele õpetajal oli ameeriklasest abikaasa ja õpetaja andis selleks korraks esseed temale parandada. 
Minu oma tuli tagasi kommentaariga, et see lugu on täiesti fantastiline ja et tal on nii kahju, et ta ei oska piisavalt eesti keelt, sest ta tahaks lugeda minu teisi üllitisi ka, mu emakeeles.
Kujutate ette, millised süümekad mul olid ja kujutage ette, kui võluv kirjutaja isa oli. 
Põhikooli ajast on ka üks kord meeles. Nimelt mul käis noorte neiude ajakiri “Stiina” ja seal oli üks esseekonkurss. Ma kirjutasin sinna siis teemal…. no täiesti sürr, et ma ei mäleta enam asju. Pole aimugi, millest kirjutasin. Võimalik, et kilpkonnade seksist, võimalik, et teemal “Kes mõistab kaht keelt on väärt kaht inimest”. Mõlemast olen kusagil kirjutanud, aga ei mäleta kus. 
Igatahes kirjutasin valmis ja andsin isale lugeda. Ta ütles, et väga hea, aga nüüd tuunime asja veidi. Tuunisime. Sain hea koha, mitte küll esimese, aga teise ehk. Selge see, et põhjus oli tuunimises.
Isa oli lege. Ta oli vanalinna koolis poiste klassi õpetaja. Mis, 80ndate lõpul? Vanaema rääkis kunagi, et kui ta Kalevi ujula majas laohoidjana töötas, siis üks töökaaslane osutas näpuga aknast välja, et kuule, kas see on sinu poeg, kes karja poistega pargis ringi jookseb ja plekkpurki taob. 
Oli küll. Neil olla toimunud jalgpalliturniir, mille väljakuks kogu vanalinn. 
Ta jäi muidugi silma ka ilma plekkpurki tagumata, ikkagi 213 sentimeetrit pikk mustade lokkidega ja suure ninaga mees, kes armastas ka talvel paljajalu käia. Nii kaua kui mäletan, olen talle nabani olnud.  
Mu eelmises blogis käis ta lugemas ja alati kirjutas midagi. Kes see oli, kes kirjutas, et Maarja blogi on tore lugemas käia Maarja pärast ka, aga no need Andry kommentaarid on täitsa kuld. 
Way to steal my thunder. 
Lisaks varastas ta mu sõpru. Sõber tuli mulle külla, aga siis isa ütles sõbrale, et kuule, mul on sulle üks jutt. 
Ütlesin pärast, et leppigu sõbraga eraldi aeg kokku. Ah, raske oli see puberteet. 
Talle meeldisid väga mu blogipostituste esimesed laused, aga ta ütles, et ma olen kehv viimaste lausete kirjutaja. 
Lisaks ütles ta kuldsed sõnad, mida järgin siiani: pane palju taandridu!
“Unenäorongis” on üks lugu tüdrukust, kes tahab laes kõndida, aga kelle vanemad ütlevad, et see soov pole ratsionaalne. Ma tean, et vähemalt see lugu on inspireeritud minust, sest laes kõndimisest fantaseerisin aastaid. Põhjus oli küll pigem olmelist kui metafüüsilist laadi: laes tundus olevat nii palju ruumi mängimiseks. Meil oli kodus vähe ruutmeetreid ja palju asju. 
Esitlus toimub 29. novembril kell 18 Kloostri Aidas (vanalinnas, Vene tänaval, teate).
Juttu vestma tuleb näiteks täiesti fenomenaalne jutuvestja Päärike. Raamatule tegi pildid fenomenaalne kunstnik Jarõna Ilo
Sealt saab raamatu soetada ka. Aga niisamuti saab raamatupoodidest. 
Olete kõik kutsutud!

9 thoughts on “unenäorong

  1. Raamatu ost on lähipäevil kindel plaan.Tahtsin küsida, ega sul pole alles seda legendaarset muinasjuttude kassetti? Meie eksemplar on suurte kolimste käigus kuskile kaduma läinud.

    Like

  2. Näed siis, homme jah .. ema hommikul ütles. Minu juhe seinast väljas.. Kuid su isa Andry Kärbes Lonniste hakkas põrisema ja lonti loopima – lähme kah , lähme kah… tead see lugemisoskus.. kohati on saatanast eksole 🙂 Mul aga on homme hoopis Rakveres pildistamine… Seega ei pääse ma kuhugi, kuid esimesel võimalusel lähen ja uurin ema käest, kuidas läks 🙂 Samuti üritan kaasa haarata raamatu, et siis sellele üks mälestus sisse saada…Ja nii ma unistan .. kuigi jah, võiks ju olla nii, et sa ostad raamatu ja see jõuab sulle postkasti!! Mitte ei pea kuskil järgi käima sellel…Aga edu teile igatahes! Mina olen samuti mõtetega teiega. Näed sa see Minu Tokyo sai järje .. või siis ka alguse…. kurat seda asja teab, kuid tervita Eppu ja täna teda ka minu poolt, et ta mõlemad raamatud on kirjastanud 🙂

    Like

  3. Martin, kusjuures seda kassetti mängitakse ka esitlusel ja pärast tehakse see vist kuidagi online'is kättesaadavaks. Ma pole päris hästi ise veel aru saanud, kuidas ja kus täpselt, aga tulemas see on. Nii et kui ma unustan sulle teada anda, siis küsi mu käest uuesti mõne aja pärast. Ehk siis oskan ammendavalt vastata 😀 Ninataga, hehe, eks see lugemisoskus ole üks Pandora laegas, jah. Mis raamatu hankimisse puutub, siis minu meelest peaks ikka selliseid variante ka olema, kus raamat sulle koju või vähemalt kodu lähedale jalutab. Näiteks siit tellides ehk? http://petroneprint.ee/pood/ (Pead ei anna, süsteemi ei tea.)

    Like

  4. Uusaastasooviks oleks, et raamatu esitlus toimuks ka Rakveres ja kui võimalik siis võluks ka jutuhaldja Pireti kohale. Ma usun, et Rakveres oli Andryl palju sõpru ja tuttavaid kes heal meelel meenutaksid teda.

    Like

  5. Tõepoolest. Lisaks oli ta Lääne-Virumaa Keskraamatukogu kõige suurema laenutusnumbriga lugeja, nii et raamatukogu lausa võlgneb talle ühe esitluse 🙂

    Like

  6. Ehheee, eilne tehtud-osa-saadud ja see oli I-M-E-L-I-N-E … 🙂 Unenäorong tšuhh-tšuhhitab nüüd seal, kuhu ja kelleni jõudis ning sealt edasi kuhu ja kelleni. Tuhanded tänud!

    Like

  7. Nojaa, aga olgem ausad – ega see Andry kirjutamisanne pole nüüd kusagile õhku haihtunud, see on ju ikka tütrele edasi kandunud. Ma ikka vahel juurdlen, et mis see on, mis su blogi nii nauditavaks teeb (kuigi, ma tunnistan ausalt, et ma ei loe seda tihti, sest loen üldse arvuti taga harva midagi, aga kui lugema sattun, siis ei saa silmi lahti) ja ma ei saa aru. Et mis see on. Lihtsalt midagi nagu on. Noh, anne on. :)Katariina

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s