võtan maksimumi

Veel nati tagasi nimetasin end ärinaiseks.
Vahepeal kogusin natuke hoogu ja hakkasin end ärimutiks nimetama. Mutt – kiire ja asjalik, aga paraku pime. 
Nüüd on asi päris käest ära. 
Kui psühholoog täna küsis mu tegevusvaldkonna kohta, ütlesin, et olen ärihai. 
Mu lemmiklugu on J. Cole’i G.O.M.DGet off my dick, bitch. Aga tõsiselt. Kuulan seda sada korda. 
Teisipäeval käisin jälle Töötukassas. Konsultant, kellele mu raamat meeldib, teatas delikaatselt, et mind on psühholoogi juurde suunatud. 
Ma kokutasin jälle “ah, ei, mul on tegelt vaimselt kõik korras, päriselt ka”. Ma ei tea, miks ma üldse enam püüan. Ta teab, et ma olen mess
Aga psühholoogi soovitas mulle tegelikult karjäärinõustaja, sest ma esitasin talle küsimuse, mis tema sõnul pigem psühholoogi pädevusvaldkonda jääb. Küsimus kõlas umbes nii: kas ma olen loll, et korraga kaht äri ajan ja seejuures ka pereplaneerimist kaalun.
Aga kaheksa tundi mulle määrati ja plaanin sellest maksimumi võtta. 
Täna käisingi juba psühholoogi juures. Üks noormees oli, üllatuslikult. Mulle klapib ta lähenemine paremini kui selle, kelle juures detsembris korra käisin. 
Pärast kolmveerand tundi kestvat nuttu ajasin pöidlad püsti, et tegelikult on kõik mitte ainult hästi, vaid suurepärane.
Lausa nii suurepärane, et muret teeb ja järgmine seanss palun teil kaaluda, kas olen bipolaarne. 
Ükspäev viis Joonas prügi välja, kui kaks tüüpi jäid aia taha seisma ja näpuga näitama. Joonas, et mis toimub. Tüübid, et kena Saab. 
Kiitsid seda, kiitsid teist. Tõstsid jaki üles, mõlemal seljas Saabiklubi särk. Saabivennad, tuli välja.  
Tädipoeg kinkis mulle kunagi 1985. aasta Saabi. Sõitsin sellega nati ringi ja mitte kunagi ei jõudnud ma autoga kuhugi, vaid alati ma saaaaabusin
Aga siis tekkis tunne, et olen valmis millekski uuemaks. 
Valisime välja 1986. aasta Saabi. Selle kinkis ka tädipoeg. Ainult, et ma läksin siis Jaapanisse ära ja reaalselt sellega kunagi ei sõitnud. Seesama Saab seisabki aias. Pole nii rikkad, et korda teha, nii et mõtlesime maha müüa. Aga kahju on. Nii tuus auto oleks, kui tuuniks.
Nüüd J mõtleb, et äkki ikka putitaks teist. Päris saabivennaks ei taha saada, aga võib olla vend, kes putitab Saabi.
Mul pole midagi saabivennaks olemise vastu. Tädipoeg kinkis sünnipäevaks Saabiklubi termostassi. Jummala kena termos, ei leki, hoiab sooja.
Täna sõitsin sellega psühholoogi juurde, kohv kaasas. 
Bussiga sõitsin. Bussiuksest astus välja üks vanaproua, hästi südamlik. Siis tuli talle mingi küsimus meelde, mille ta bussijuhile esitas.
Ma kuulasin J. Cole’i, nii et ma ei tea täpselt, mida proua bussijuhilt küsis, aga bussijuht ei paistnud temaga suhelda viitsivat. Pani uksed kinni ja punuma.
Ma mõtlesin, et kui ma vanemaks saan, siis ma nii vihastan, kui keegi mind ainult seepärast tõsiselt ei võta, et ma vana olen.
Mõtlesin, et pean vanaduseks ettevalmistusi tegema. Ma arvan, et teen musta vöö ja lihtsalt annan roundhouse kick’i igaühele, kes mind dissib, kui ma 80 olen. Bitches
Ütlesin millelgi Joonasele, et aegluubis tundub kõik ägedam ja et ma tahan endale sellist kaamerat, millega slo-mo filmida saaks. Hiljem avastasin, et mu telefonil on selline funktsioon.
Ma pean veel harjutama, kuidas näppu mitte kaamerasilma ette panna, aga nüüd hakkan harrastama igapäevaseid slo-mo videoid Lonnist. 

2 thoughts on “võtan maksimumi

  1. Äkki räägiksid meile ka, mis biznäksplaanid sul käimas on ? Pole ilus nii huvi üles kerida, aga samas mite grammigi infot jagada 😀 Oot, miks need töötukassa ahvid sind psühholoog-paadi juurde suunasid ? ja kas nad tõesti aitavad, et inimese saab 8 tunniga “korda teha” ?! Puhtalt selleks, et mingi usalduse laadne toode tekiks inimeste vahel, kulub kordades kauem aega…aga mida mina ka tean, olen ju -paat, mitte mingi loogline poiss.Kust sa selle enesekindluse võtad ? Ma olen 200% kindel, et ei vea isegi 60 välja, aga Maarja-chan plaanib 80seks elada… kas sa pisut noor pole nii kosmilistesse kaugustesse mõtlemiseks ?

    Like

  2. Bisnessist ei räägi, kuni midagi rääkida pole. Kunagi hiljem kindlasti… Töötukassast anti alustuseks 8 tundi. Ega keegi keela edasi käia. Nagu tead, pole mul probleemi esimesest minutist võõrale oma elu pihtima hakata. Vastasel juhul poleks seda blogi olemas.Kust ma enesekindluse võtan? Seda pean järgmine kord oma psühholoogilt küsima 😀 Muidugi Eesti mehena sa tõenäoliselt suredki varem kui mina, sorri.Elu on selles mõttes keeruline, et tuleb arvestada nii pika kui lühikese perspektiiviga: mis siis, kui homme sured, aga täna pole elanudki. Mis siis, kui arvasid, et tulevikku pole, aga nüüd pead veel kuuskümmend aastat kuidagi vastu pidama. Katsu sa siis selle teadmise põhjal strateegiat kujundada.

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s