エストニア ビックリを楽しもう
Eesti – nautigem ehmatust
Teeme praegu Helsingi lennukas aega parajaks, nuusutasin just parfüüme ja nüüd puhkame Starbucksis nina. Peaaegu oleksime halba kallist sushit söönud, aga peame hea sushini ööpäeva veel vastu.
Homme maandume Tokyos. See tähendab, samal kuupäeval, kui aasta tagasi sealt lahkusime.
Ei põgene me kuhugi, niisama käime ära. Kuupäev selline, sest ma tahan oma elamisluba säilitada. Kuidas see täpselt käib, on pikk ja tühi jutt, millega meid tüütama ei hakka.
 |
| Mulle meeldib see pilt. Segadust on palju, aga ikkagi rabarberikook ja õhtuvalgus. Sho blogist võtsin, ta on vahepeal mõne pildi me käikudest üles pannud. |
Nonii-nonii-nonii, kuhu ma oma jutuga jäingi. Kiired ajad olid koguaeg, Sho hakkas juba rahulolematuse märke näitama (mis on iseenesest juba märk) ja lõõgastust oli vaja, nii et me võtsime nädalavahetuse ja läksime Rakvere spaasse. Selline küps puhkamise viis. Aga töötab, puhkasime hoobilt välja.
Ülimalt tore on olnud. Imestame, et terve aasta rõõmsameelselt vastu pidasime. Vastu peab igaüks, aga rõhk on sõnal rõõmsameelselt.
Käisime ükspäev K’l külas ja Sho vestles väikese Ruudiga. Täitsa lõpp, kui hea vestluskaaslane laps võib keeleõppel olla.
1 ta rääkis aeglaselt ja selgelt
2 ta ei kohkunud tagasi, kui Sho aru ei saanud, vaid seletas ilusti uuesti või siis lihtsalt eiras fakti ja rääkis edasi, kuni Sho järjele jõudis
3 teemadest ei tulnud üldse puudust, sest vahepeal ta rääkis, mis ta eile tegi ja mis ta mõtleb ja küsis Sholt küsimusi, nagu et “mis su perekonnanimi on? Ah et su nimi on kokku siis Sho Yano.”
Sho: mis see on?
Ruudi: see on merihobu
Sho: ahaa. Kas merihobu Eesti meres ka elab? Merihobule meeldib soe vesi
Ruudi: Eesti meri on külm, nii et ma arvan, et merihobu ei ela Eesti meres
Legitiimne mõttevahetus.
Üldiselt olen kogu selle aasta kramplikult roosasid prille peas hoidnud. Siiani hoian. Kui me kõige lähemad on head, on kõik hea. Ainult korra on vilksanud peast läbi mõte, et okou, võib-olla on asjad väga halvasti, võib-olla pole Shol ohutu tänaval liikuda.
Rumal heatahtlikkus on ka paha, aga rumal pahatahtlikkus on ülim õudus.
Mitte just positively surprising, kui palju kohutavalt rumalaid inimesi on olemas. Selliseid, kes ei oska mõelda. Ei ole võimelised aru saama, et kui A+B=C, siis C-B=A. Või midagi sama lihtsat või natuke keerulisemat. Allikakriitilisus, põhjuse ja tagajärje seos ja muud seesugused võõrsõnad, noh.
Ise täiskasvanud. Ma ei kujuta ette, mis tunne võib sellise inimesena elada olla – pikki aastaid niisugune olla. Ma võin olla loll, aga no nii loll ma ei ole.
Olen lausa nii elukogenud, et sõprade, lähedaste, tuttavatega seda teemat ei tõstata: ei taha näha nende sisemist koletist.
maarjablogi.com 
“Rumal heatahtlikkus on ka paha, aga rumal pahatahtlikkus on ülim õudus.” – palun seleta mulle, miks üks on halvem, kui teine. mõlemad on ülim lehmaekskrement.”Ei ole võimelised aru saama, —” Jah, eestlased, isegi poliitikud on silmaklappidega ning pole võimelised õppima teiste vigadest (lühidalt: mina ei taha eestist teist rootsit), või aru saama lihtlabasest faktist, et päris sõjapõgenikud on kuskil aafrika geto-kloaakides, vaesed ja haiged ning neil pole võimalik ülevedajatele maksta tuhandeid eurosid, nagu neil kümnetel tuhandetel “pagulastel,” kes erinevate vahenditega üle ookeani euroopasse parasiteerima tulevad.
LikeLike
… ja miks peaks Shol olema ohtlik tänavatel liikuda ? Ära usu ajalehtede iba – paar päeva tagasi oli kanal 2-st mingi “pagulaste”-ülistussaade, kus küsiti erinevat värvi inimeste arvamust ja 99% kinnitas, et eestlased EI OLE rassistid. simple as that.
LikeLike
Oo, mina ei ole üldse nõus, et eestlased ei ole rassistid, näidaku tänavaküsitlus mida iganes. Eestis lihtsalt ei ole sellist ajalugu, mis lubanuks teist nahavärvi või teistsuguse välimusega inimestega harjuda ja neid omaks võtta. Ma ütleks, et isegi minu valge nahavärvi ja kartulikoorekarva juustega kanada meest ei kohelda päris neutraalselt, pluss uskumatult paljud nimetasid teda “pagulaseks”, arvates, et see on naljakas lihtsalt sellepärast, et ta on välismaalane! Ja me ei ela Eestis, lihtsalt käime mõnikord külas…Suvel tellis ta Kaubamaja lihaletist mingit sinki eesti keeles ja tore müüja oli, sai kõigest aru, naeris ja siis pöördus minu poole ja ütles, et “jajaa, neid välismaalasi on siin viimasel ajal palju, paljudel on telefonis vestmiku äpp, tellivad selle abil; eriti palju on pilusilmi, käivad siin ülikoolis” (Tartus oli see). Ja ta ei mõelnud sellega mitte midagi halba, aga ma olen vist Kanada kultuuriga nii ära harjunud, et see sõna “pilusilm” kõlas juba räigemalt kui “neeger”. Ja kui hiljem Mattile tõlkisin, mida ta ütles, pidi ta pikali kukkuma! Et meil üldse on SELLINE sõna eesti keeles…
LikeLike
Nõus. Ma olen ka lähemate ja kaugemate tuttavate seas kuulnud selliseid sõnu ja süütul ilmel esitatud mõtteavaldusi, et kulmud hüppavad pealaele. Aga paistab, et inimene ise ei märkagi, et midagi oleks veider või vale. Lihtsalt selline ajalooline, kultuuriline, hariduslik, silmaringiline eripära siin…
LikeLike
Need Eesti sloganid on mu tänase päeva tipphetk!
LikeLike
😀 tore! lugesin ise ka [le mitme aasta…
LikeLike