väsinud

Ma olen nii väsinud. Lihtsalt olemise ja mõtete kogumise aega on jäänud väheks. Silmad on läbi ja näost näen nii kehv välja kui viimati… keskkooli ajal või. Siis, kui pidevalt mingi asja pärast muretsesin ja päevad olid ülesandeid täis ja unest jäi pidevalt puudu.
Nüüd ma ka muretsen kogu aeg. Läbikukkumise hirm.
Püüan ära tabada, kas mul on liiga palju stressi ja kui, siis mis hetkest algab läbipõlemine. Või olen lihtsalt nii nõrk isend, kes isegi sellise stressitasemega hakkama ei saa. Või on mingi kolmas variant. 
On ju olemas inimesi, kes meeletuid asju korda saadavad ja selleks iga päev pingutavad ja mõtlevad, et äkki ikka ei õnnestu… või ikka õnnestub… või ikka ei õnnestu… 
Aga ma olen fakin 30 ja kui nüüd võhma liiga vähe on, siis… no siis ongi mul elus liiga vähe võhma, kurb lugu küll.
Viimasel ajal mõtlen, et tegelikult peaks maad harima ja paljunema. Neid kaht asja peaks, sest see on Inimlik ja läbikukkumise hirm on ebainimlik ja -loomulik, aga ma ei jõua tegeleda esimesega ja kardan tegeleda teisega. 
Vahel on tunne, et keegi peaks mulle püssi meelekohale suruma ja ähvardama – muidu ei mingeid lapsi. See on lihtsalt liiga õudne mõte. Igasugune õnnis naiivsus on selles teemas kadunud ega tule kunagi tagasi. Kui saaks lapsekandmise kellelegi teisele delegeerida… 
Ei osanud eelmist teemat järgmisega loogiliselt ühendada, nii et panen vahele lihtsalt 1aastase Miki pildi. 
Inimesed on erinevad, ma tean, aga no olgem ausad, tegelikult ma ikka eeldan, et kõik inimesed on minu moodi. 
Ükskord oli selline juhus, et läksime Selverisse ja see oli inimesi paksult täis ja ma läksin närvi ja väsisin ära ja ütlesin Shole, et kas nad siis ei tea, et tegelikult saab toitu koju tellida ja nad ei pea mitte kunagi enam oma jalga siia tõstma. Kui nad seda teaks, puhuks vaid nukker tuul poeriiulite vahel.
Siis Sho ütles: aga on inimesi, kellele meeldib.
Ta ütles, et kuna ta enam poes üldse ei käi, ei pane ta tähele aasta-aegade vaheldumist.
Ma ütlesin: oot… sa pead silmas aasta-aegade vaheldumist looduses, mitte poes.
Ta: ei, poes. Näiteks jäid mul munadepühad vahele. Oleks ma teadnud, et poes on munavärve, oleks ostnud munavärve. 
Mitu sõpra mul on ka öelnud,  et neid poeskäik inspireerib. Noh, et mida süüa teha ja nii. Ma võtsin selle teadmiseks, aga tookord Shoga Selveris sain lõpuks päriselt aru, et aaaaaaaaaaaa päriselt on minust erinevaid inimesi olemas.
Teine, veel hullem teema on muusika. Mul liigitub muusika teiste naudingute/sõltuvustega ühte lahtrisse. Šoks, kohv, muusika… sellesse nimekirja. 
Olen sõltuja-tüüpi ka veel, tugevalt. Nii, nagu šokolaaditahvli peab kohe lõpuni sööma, kuigi neljas ruut ajab juba pisut iiveldama, pean lemmiklugu sadu kordi kuulama. Isegi, kui pärast 50ndat korda kaob asjast võlu. 
Teadsin, et on olemas erinevaid viise, kuidas muusikaga suhestuda – noh, diskensil on tümps hea, kodus sama asja ehk ei kuulaks – midagi sellist. Või et vahel on muusika lihtsalt taustaks-tapeediks, ei pane tähelegi, aga hea, et on. 
Aga mul polnud kuni viimase ajani pähegi tulnud mõtet, et mõni inimene polegi nagu mina ja muusikal on tema elus täiesti teised rollid. 
No miks inimesed nii erinevad on! Oleks kõik ühesugused, saaks üksteisest nii hästi aru ja siis oleks kohe world peace.
Täpselt sellisel tasemel olen praegu võimeline argumenteerima.

sa ei saa kunagi!

Mmmm ma mõtlesin,  et suhtun Mikisse nagu vägistaja ohvrisse. 
“No tule-tule-tule,” ütlen ma kassi silitades.
“Ainult natukeneeeeee,” ütlen põgenevat kassi krabades, “ma tahan sind lihtsalt silitadaaaaa”.
“Aga ise sa oled nii pehme,” kassi voodile pikali lükates, “see on su enda süü.” 
Rõve paralleel, aga ma sain järsku aimu, kelleks ahistajad oma ohvreid peavad. Nagu kassiks, noh.
Rääkisin Shole ka. Tal läks hoobilt kassi kiusamise isu ära.
Nii et otsustasime kassi austusega suhtuma hakata.
Miki oli esimese päeva täitsa segaduses. Praegu ta istub pesumasina trumlis. 
Way Down We Go, mida viimati linkisin. Nüüd just sattusin live versioonile, mis on salvestatud vulkaani sees.
Nad on videos kõik seda nägu, nagu et “kelle mõte see vulkaan oli. See oli nii halb mõte.” Aga muidu on hästi võimas. 
K’ga rääkisime. Ütlesin: lapsepõlves, kui ma mõtlesin tulevikule, siis eeldasin, et hakkan suurena midagi oskama.
Kõigepealt ma muidugi ei oska, aga siis õpin, saan selgeks ja siis oskangi.
Aga oi mis piin see on, et need piirid nii uduseks jäävad.
Midagi tuleb hästi välja, aga vaevalt et seepärast, et õppisin.
Midagi ei oska, kuigi õppisin.
Midagi õppisin, nüüd justkui oskan, aga no “sain selgeks” on täielik liialdus.
Siis üks õhtu või päev tabas mind Suur Mõistmine, et ma ei saa kunagi päris kõike täielikult.
Pole lihtsalt võimalik. Alati jääb puudu, kas siis ajast või võimekusest või võimalustest või… A-la-ti jääb puudu – ja see on elu.
Keegi oleks pidanud seda mulle ütlema, kui 8aastane olin. Fakin waldorf-haridus, hoiavad lapsi vati sees.
Õpetaja oleks pidanud mulle näkku röökima: sa ei saa kunagi!
Aga ei, laseb oodata mul 22 aastat, et ma asjast ise aru saaks. 
Sho on makatöö pärast stressis. Viimaks ometi. Ta on muidu nii kõigutamatu. Mäletan, kuidas 12 tundi enne makakaitsmist oli mul nii paha, et ma ei suutnud rääkida. Makatööd ka ei osanud, puudu jäi ajast ja taibust. Aga elus on asjad nii, et makakraadi sain ikka kätte.
Sellest rääkisin ka K’le, et mingi 15aastase hilinemisega on minuni jõudnud uus põnev mure. Kõige täpsemini välja öeldes kõlab see: nkn kõik vihkavad mind. 
Ainus lahendus, mis ma probleemile seni leidnud olen, on vastata Sho küsimusele “millist teed sa tahad?” – “Palun mulle kõigile-meeldib-Maarja-must-piimaga-ja-paljupaljuMETT”.
Meil käis üks inimene asju rääkimas ja pärast ma hakkasin Shole seletama, mis ta rääkis, aga Sho ütles, et ta sai aru.
Need olid päris keerulised asjad, millest ta aru sai, nii et ma läksin otsustavalt eesti keelele üle.
Ma: no tõesti. Kui sa sellest kõigest juba aru said, siis ma ei näe põhjust, miks peaksime edasi üldse jaapani keeles rääkima.
Sho: njet! Estonski – njet!
Saunasõnavara kõik. Viimati vist kirjutasin Sho joobes saunakaaslastest. Aga hiljuti oli tal saunas veel põnevam.

Sho: サウナに本物のjoobes mees oli.
[Saunas oli päris]
Maarja: mis juhtus
Sho: turubamees tuli
Maarja: turvamees?
Sho: nii hälve
Maarja: halb
Sho: G4s mees. Kõige halbem.
Selle mõttega täna blogipostituse lõpetangi.