võrdlemisi värske

Ma ei jäänudki eile magama, täitsa naeruväärne. Lõpuks poole nelja ajal jäin. 
Seejuures avastasin, et laps ärkab üles kell 23, siis kell 1, siis kell 2, siis 3. Loodan, et selline nali ei toimu minu teadmata iga öö.
Alati, kui mulle tundus, et nüüd juba uinun, tema ärkas.
Lõpuks läks kõht tühjaks ja läksin elutuppa pähkleid närima ja netis surfama. 
Hommikul kell 11 pidime M. ja P.’ga kohtuma. Kujutasin ette, mis katastroof-päev sellest tuleb ja plaanisin sõnumi saata, et ei jõua, aga enne jäin magama.
Ja ärkasin võrdlemisi värskelt kaheksa paiku. 
Kusjuures võrdlemisi värskelt olen kella kümneni vastu pidanud. Usun, et asi on selles, et täna juba kolmandat päeva sain võtta endale tunni, et olla “megatubli”.
M. juurde plaanisin trammiga minna, aga lõpuks jäin venima, nii et kiirustasin leksusega. Trammiga oleksin natuke hiljaks jäänud, aga autoga jäin päris palju hiljaks.
Rääkisime tinderdamisest ja. 
M. jutustas, et üks mees rääkis mõne sõna normaalset juttu, aga siis järsku küsib: kas sul snapchat ka on? Ma tahaks sulle oma alakeha näidata.
Ja tema, kõikide olendite suhtes kaastundlik inimene, mõtleb: mees on ratastoolis. Ta tahab näidata, et ta on ratastoolis ja teada, kuidas ma suhtun.
Küsis leebelt: kas sul on rattad all? Mees: mhh, ei, ma tahan riista näidata. 
Ma hakkasin seda siia kirja pannes jälle naerma. Tegelikult M. rääkis sellest mõni päev tagasi ja no see on nii magus lugu. Täna rääkis jälle, P.’le ja ma jälle naersin. M. on üts rikkumata neiu. 
M. juurest sõitsin otse Rahumäe surnuaiale. Et Luukas ummikutes ei nutaks, laulsin kogu tee kõva häälega ja hästi ilmekalt KIISU LÄKS KÕNDIMA MÜTS OLI PEAS.  
Kalmistul saime tädiga kokku, et mu vanavanaema surmaaastapäeva puhul tema hauale lille viia.
Vaaremaga on kaks lugu, üks on see imelise kingituse lugu, mida kunagi jagasin. 
Teine, me kevadel H.’ga kärutasime igal pool ja sattusime Rahumäe kalmistu kanti. Ma rääkisin H.’le oma vaaremast ja tema kingitusest ja ütlesin, et kohe siin ta haud on. H. ütles, et lähme viime lille. Ostsingi H. rahaga lille ja küünla ja tikud ja viisime need vaarema hauale. 
Täna võttis H. minuga ka ühendust, et saame kokku, aga ma polnud kindel, kas mul aega on. Lubasin jooksvalt teada anda. 
Kui tädiga haual käidud, siis helistasin H’le ja alustasin: tead, onju, kus mu vanavanaema haud on?
H.: jaa
M: ma olen seal.
Heh, ainus sõber, kes sellise küsimuse peale “jaa” saab öelda. 
Siis jalutasime-kärutasime päris pikalt. Vähemalt tundus kaua kestvat see asfaldil praadimine. Siis tulin koju ja kümme minutit enne trenni algust astusin uksest välja. 
Ja jälle jõudsin liiga vara. Järgmine kord teen viis minutit enne. 
Seekord oli joogatund ja ma olin ainus osaleja. Nii et sain privaat-tunni. 
Õhtul oli veel jaksu poes käia ja lapsega nalja teha ja natsa süüa teha ja… 
Mulle tundub, et minust võib veel hea naine ja ema saada. 

9 thoughts on “võrdlemisi värske

  1. Ma kärutan päris tihti siin Rahumäe kandis. Oleks tore kunagi koos kärutada! :)Ja tahtsin kommenteerida veel seda karujõmmi-laulu. Mina oma lapsele laulan enamasti “Frida ei taha veel magama jääda…” ja ühel pärastlõunal ta tõesti kohe kuidagi ei tahtnud. Mõtlesin, et laulan siis vahelduseks midagi muud. Hakkasin seda karujõmmi-laulu ümisema ja ausalt, nutt tuli peale. Nii kurb laul. Päriselt neelasingi pisaraid mõtte peale, et väike karubeebi on koju üksi jäetud ja nii edasi. See on umbes sama jabur kui see, et tahtsin mehele ühest lastelaulust rääkida, mis meid tulevikus lasteaiapidudel nutma hakkab ajama ja ei suutnud rääkida, sest juba ma nutsingi. Selle laulu pärast https://m.youtube.com/watch?v=VWNcMY6x0FE.

    Like

  2. Selle snapchati-küsimuse peale võiks vastata näiteks, et ma ei ole tegelikult uroloog… või lasta pildi saata ja öelda, et kas sa näed seda varju seal vasakul pool, see on kindlasti arenev vähk vms. Täiesti haige mees, igatahes.

    Like

  3. Minu lemmikud lapsi magama lauldes olid “Puhu tuul ja tõuka paati” ja “Haanja miis”. Hommikul lasteaeda minnes aga “Hommikul kui tõuseb päikene”:Hommikul kui tõuseb päikenelähen lasteaeda ma vairih-vairah:,: Tulen tagasi sealt nutugavõi sii-nii-kaa-aa-gaa :,::,: Vallerille-vallerille-valleraa-aa-a:,::,: Tulen tagasi sealt nutugavõi sii-nii-kaa-aa-gaa :,:Seda sai siis lõputult varieerida vastavalt sellele, mida ma lastele tolleks päevaks ette ennustasin.

    Like

  4. Tulin ütlema, et nägin täna öösel su poega unes. Tegevust ei mäleta, seda, kas sina kah seal olid, ei mäleta, aga Luukas oli just sellise relvitukstegeva naeratusega nagu fotodel. Ja noh, kuna juba isiklikuks läks – ma muide olen paar aastat su ema ja isaga koos (üli)koolis käinud.

    Like

  5. oh, oh, oh! muidugi kärutame teinekord rahumäel! Ma tavaliselt hakkan anekdoote rääkides enne ise naerma kui naljakoht on. See on üks põhjuseid, miks katsun neid mitte rääkida.Nutuga on ka juhtunud… aga kunagi ammu…

    Like

  6. Puhu tuul ja tõuka paati on vist ka hästihästi kurb? Muidu mulle ka meeldib, aga ei tea lõpuni sõnu. Lasteaialaul on mõnusalt sadistlik. Loodan, et tuleb mul meelde, kui õige aeg käes 😀

    Like

  7. Sõnu võid ju ise jooksult välja mõelda. See puhu… on nii aeglane ja võimaldab kõike silpe venitada, nii et võid pmst suvakat teksti suust välja ajada ja viis jookseb ise:kom-men-tee-rin siin maar-ja bloo-giikir-jutan jut-tu laul-miii-seeeeeestvee-nan tee-da, et pu-hu-tuul-girää-ki-daa võib naer-mii-seest.

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s