teised blogid

Ma ei ole end kunagi tundnud osana blogijate kogukonnast. Olen terve igaviku bloginud, aga pole kunagi astunud oma postitustes dialoogi teiste blogijate postitustega. Ei kommenteeri blogijaid või kui on juhtunud, siis anonüümselt.

Olen mõelnud, miks. Sest ma ikkagi vahel vaatan ajaviiteks blog.tr.ee lehele ja klikin, kui midagi tundub huvitav. Aga tavaliselt lõpuks ikka ei ole huvitav. Blogijaga peab vist pikalt kaasas käima. Siis hakkad tema käekäigust hoolima ja tahad teada, kuidas tal läheb. Isegi, kui iga postitus ei ole kullatükk.

Näiteks olin mitu aastat mõne beebiblogi lugeja. Paar blogi läksid nii meeletult igavaks kätte. No ikka ropult igavaks. Aga ma harjumusest ikka klikkisin. Tahtsin teada, kuidas “vanal tutttaval” läheb. Klikkisin, lugesin, pettusin. Järgmine päev klikkisin uuesti. Eriti hästi mõjuvad igapäevaselt kirjutavad blogijad. (Pilgutan siinkohal üht silma.) Uue info nälg on suur ja neid blogisid, kus uut rohkem tuleb, klikid innukamalt.

Olen isekeskis mõelnud, miks ma end blogikogukonnaga seotuna ei tunne. Vahel räägitakse blogijast kui mingist ekshibitsionistist, kes tasuta huulepulga eest promoteksti ropsib. Parimal juhul on suhtumine nagu Nublul: sa ütsid sa oled blooger. Ma ütsin mul on poogen.

Aga ma ei tunne, et mu blogi on see blogi ja ma olen see blooger. Mul on mingi mu oma asi, mida ma ajan. See on minu mull.

Muide, hiljuti kuulsin, et Nublu käis ka VHK teatriklassis, nagu mina, ja nüüd loen tema teksti ülemäära sügavust sisse.

Mõtlen: uiui, ta räpib, et loeb raamatut, Eesti noored hakkavad kindlasti nüüd rohkem lugema. Leian, et read “need on eelmised naised, need on eelmised mured, kui ma selle pärast põeks, siis ma seesmiselt sureks” on täiega budistlikud.

Aga blogijate kogukond… Võtame hoopis kõik eestlased, kes elavad Jaapanis. Hea on välismaal oma rahvaga kokku hoida, aga vahel ununeb ära, et tegelikult nende eestlaste ainus ühisosa on Jaapanis viibimine. Sellelt pinnalt annab ehk midagi ehitama hakata, aga ütleme nii, et ühine kodumaa pole kodu-eestlasi küll kõiki omavahel vendadeks teinud. Miks peaks välismaalgi.

Sama lugu värskete beebi-emmede sõpruskonnaaga. Mul on beebi, sul on beebi. Minu beebi sööb ja magab ja on armas. Ah, et sinu oma ka? Selline jutt võib värskele lapsevanemale väga suureks toeks olla. Aga võib ka juhtuda, et üldse omavahel ei klapita ja selle üle ei peaks imestama, et on keegi, kellel on ka beebi, aga kes on muidu täiesti teistsugune inimene kui sina.

Mul on blogi, sul on blogi…

Ükskord aga Anu oma blogis kiitis minu blogi. Kuigi ma tema oma ei olnud lugenud, siis olin temast teadlik, sest ta on üks neist tuusadest blogijatest, kes kõigile meeldib. Kui mind kiidab keegi, keda kõik kiidavad, siis see teeb mind kuidagi lahedamaks, eks.

Olen sellest peale tema blogi ka lugenud ja kaasa mõelnud ja tore on. Nüüd ta kiitis mu blogi jälle ja ma mõtlesin, et tegelikult räägin endale hoopis suurt hapu viinamarja juttu ja jummala tore oleks olla blogikogukonnas. Ma vist lihtsalt kardan, et mind ei võeta mängu.

9 thoughts on “teised blogid

  1. “Promoteksti ropsima” on väga tabav väljend!

    Välismaal elavate eestlaste osas ütleks ma, et ühine kultuuritaust aitab päris palju. Mul on millegipärast ülipalju lihtsam PÄRISELT sõbraks saada Kanadas elava teise eestlase kui kanadalasega. Ja samas pole mul paljude siin elavate eestlastega mitte vähimatki ühist ja siis ei arene ka sõprust.

    Aga minu blogi nii tuntud küll ei ole, et mingisse tuusade listi liigituda. Blogijate jälgimisega on samastumise teema hästi oluline ja tihe postitamine ka. Ma ise klikin samuti vahel sellistel blogidel, kus mitte midagi huvitavat ei räägita, aga vähemalt viskab kogu aeg midagi uut peale. Tore on olla kärbes seinal, kellegi teise elust osa saada. Samas ma ei kujuta ette, kuidas inimesed jaksavad aastate kaupa peaaegu igapäevaselt postitada.

    Kass on sul vägev! Rohkem kassipilte, palun!

    Like

    1. Mul on sama lugu, Jaapanis kohtusin mitme eestlasega, kes nüüd lähedases sõprade ringis. Aga ka üleüldiselt on välismaalaste kogukond sõbrunemiseks kuidagi lihtsam kui kohalikud. Ehk seepärast, et kohalikul on oma elu ja sõpruskond juba kujunenud, aga välismaalased alles otsivad oma kohta ja on seepärast avatud uutele tutvustele… ?

      Kassipilte tuleb nüüd juurde tegema hakata 😀

      Like

  2. Tere. Mul on hästi hea meel, et sa “ei kuulu blogikogukonda”. Kirjutad hoopis teistmoodi, mõtlikumalt. Ja põimid, isegi kui see tuleb kogemata, igapäevaellu justkui laiema plaani mõtteid-vaateid. Ja ma naudin seda kärbes olemist Sinu seinal lugejana väga. Ja Sa ei tundu üldse edev (et oleks vaja ennast näidata piltidel siin, seal ja igalpool), see meeldib ka hirmsasti. Nii et ma täiega hääletan selle poolt, et Sa oleksid nii edasi nagu Sa olnud oled.

    Tervitades,
    Sinu fänn 😀

    Like

  3. Su blogi on üks vähestest, mida ma loen. Sest see on nagu need blogimise kuldaja (kes nüüd ei tea, siis see oli kuskil 2005-2010 kandis :D) Wanadest Headest Blogidest – see oli nimelt aeg, kus blogindusega keegi midagi ei müünud ja kirjutasid need, kes tõesti nagu tahtsid midagi öelda, ja eks oli palju suva pahna ka, aga häid sisukaid bloge oli siiski tunduvalt rohkem kui praegu, ja need head olid ka tõesti head.
    Sellised lood.

    Liked by 1 person

  4. Välismaal elamisest ja sõbrunemisest – mul on vastupidi. Sõbrunen kohalikega kergelt, paraku kõik üritused siin elavate eestlastega sidet luua ja hoida (pikemalt kui paari kohtumise jagu) on liiva jooksnud. Viga võib vabalt ka minus olla, aga ma küll ei ütleks, et ühine kultuuritaust abiks oleks.

    Blogikogukond, hmm. Mina hoidsin aastaid omaette, neid väheseid blogisid, mida lugesin, ei kommenteerinud. Ja enda blogis pole mul siiani kommentaariumi. Aga mingi kogukonnatunne on mul viimasel ajal siiski tekkinud, tänu paarile mõnusale kohale ja seltskonnale, kes seal koos käib.

    Su blogi on tõeline pärl. Mäletan, kui avastasin, lugesin tundide kaupa. Samas, nii kaugele ma siiski ei läheks, et status quo’d säilitada soovitaksin. Inimene ju muutub iga päev. Oleks kummaline, kui blogi sinu muutumistega kaasas ei käiks.

    Like

    1. Tükk aega otsisin su blogist kommenaariumi. Ei suutnud uskuda, et ei ole 😀
      Ja ikka rõõmustan, kui kujutan ette, et suutsin kellegi tähelepanu tundide kaupa köita… Aitäh!

      Like

Leave a Reply to ReetH Cancel reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s