aprillisuvi

Hommikul oli veel tunne, et tahaks igasugu hämaraid jutte edasi rääkida, aga siis ei olnud mahti ja nüüd on hoopis teine tunne, nii et jäägu see tulevikku.

Täna püüan teid hoopis odavalt osta kassi- ja titepiltidega. Kass tahtis mulle otsa vaadata, aga päike oli nii ere, et silmi ei saanud lahti. L. ei saanud ka päikeses silmi lahti. Tal on nina natuke katki, sest kukkus. Aasta emana ma arvasin pikalt, et maasikate söömisest nina punane. Püüdsin ära pühkida.

Tänased uued sõnad on tita ja tata (tatar). Mõlemad sõnad teevad talle palju rõõmu. Ma tegelikult sõna “tita” ei kasutanud seni üldse. Onud ja tädid oli ka kahtlane liigitamine, kasutasin peamiselt inimeste nimesid. Aga nüüd, kus L. ähvardab kõiki mehi issiks kutsuda, mõtlesin, et on aeg liigitama asuda. Sellega seoses “tita” ka. Algul proovisin “tüdruk” ja “poiss”, aga ausalt öeldes on see titade puhul keeruline eristada.

Õhh, see tuletab meelde, et jalanõud on ka keeruline teema. Tennis, king, plätu, suss… ühisnimetajaks seesama “jalanõu”, mida ma isegi napilt välja hääldada suudan. Papu on titekas, aga papu jääb.

Veel ütles ta täna “ei ole”. Ja ma ei saa pead anda, aga mu meelest ta ütles midagi, mis kõlas nagu “mänguväljak”. Õigemini see kõlas rohkem “äla” või midagi, aga ta osutas mänguväljakule, mhm, mhm. Nii et “jalanõu” saab olema käkitegu.