mõtted-tunded-teod

Õige elu olevat see, kui su mõtted, su tunded ja su teod ühilduvad. Oli ehk Gandhi, kes ütles nii?

Igal juhul olen mõelnud viimasel ajal, kuidas mu mõtete, tunnete, tegudega on ja kui alustuseks tahaks endale õlale patsutada, et djuud, täitsa hästi, siis isegi natukene süvenedes selgub, et kõik puhta valesti.

Viimasel ajal olen lausa nii valmis endasse vaatama, et küsisin massöörilt küsimuse, mida ma kunagi ei küsiks. Küsisin, kas ta arvab, et pinged mu kehas tulenevad füüsilisest või ehk hoopis vaimsest.

Ta mõtles natuke ja vastas: istuv elustiil.

Olin nii pettunud. Oleks tema suust lausa oodanud kuulda, et mu mõtted ja tunded ja tegevused pole ühes suunas, seepärast.

Pagana istuv eluviis.

Kaevasin siis ise edasi. Tegelikult on mu elus paljut, mida ei pea õigeks, aga tunnen end jõuetuna ja lähen vooluga kaasa. Näiteks toiduloomade kohtlemine. Inimese kahandamine tarbijaks või tooteks. Nurjatu manipulatsioon infoga.

Mõtlen, et oleks aeg lihast loobuda. Söön seda ainult mugavusest ja laiskusest. Endal on kurb olla. Aga saan restos kogu menüüst valida, ei peaks kellegi pakutud toidule ebaviisakalt ära ütlema, saan kiirelt toitained kätte ega pea nuputama.

Äkki peaks lihast loobuma. Mitte seepärast, et maailm kuidagi oluliselt sellest paraneks, vaid lihtsalt, et ma ei oleks enam iseendaga konfliktis. Mõtted, tunded ja teod ei käiks üksteisele vastu.

Aga enne lihast loobumist peab lihariigis Gruusias ikka ära käima, höh-höh.