kohv

Lapsed hoius – õpin üksinda elama. Märgin paberile nimekirja asjadest, mis vaja ära teha. Ja siis järjest teen ära ja kriipsutan maha. Ja mitte keegi ei takista mind, mitte miski ei sega. Lihtsalt teen ja teen ja saab tehtud. Müstika.

Mitu aastat olen vältinud nimekirjade tegemist. Miks peaksin vabatahtlikult sõnastama oma saamatuse manifesti.

Sõin üksinda hommikusööki. Valmistasin rahulikult, asetasin taldrikule, istusin laua taha toolile ja sõin amps-haaval lõpuni. Asetasin taldriku kraanikaussi. Tehtud.

Viisin prügi välja. Kujutate ette, mis tunne on viia prügi välja ilma selleks puhuks lapsehoidjat palkamata.

Õpin kõndima ilma kedagi tassimata või midagi lükkamata. Mööda tänavat, parem jalg ja vasak jalg. Kuidas need puusad käivadki.

Mul on hakanud tekkima uus lemmik mehetüüp: selveri kullerid. Liikusin kodu suunas, vasak jalg, parem jalg, kui üks kutt helistas, et ta jõuab 15 minuti pärast. Ma ütlesin, et jõuan ka 15 minunti pärast. Ta ütles, et kui ta varem jõuab, ma koputagu ta aknale.

Kodutänava nurgal minust kulleriauto mööduski. Lehvitasin. Juht viskas kaks näppu püsti. Jõudsime maja ette.

Ta uuris, kas ma ikka siia majja, eks.

Ta: Või niisama lehvitasid?

Ma: Ei ikka asja pärast

Ta: vaatasin, et keegi lehvitab. Viskasin näpud püsti, miks mitte. Ma postitiivne inimene.

Ma: Hindan seda kõrgelt!

Ta naeris. Siis tegime veel mingit vetsupaberinalja ka.

Mul hea tuju, tal hea tuju. Hindan väga inimesi, kes rääkida oskavad.

Aga jah, ma tulin massaažist. Üle aegade jõuab hapnik jälle ajju. Tripin bensuka kohvil.

Ükspäev kuulasin Michael Pollani artiklit kofeiinist. Meisterlikult meelelahutuslik. Ütleb, et matemaatika leiutati siis, kui araabiamaadesse kohv saabus. Ja kui Euroopasse saabus kohv, sai alguse ratsionalism ja valgustusaeg. Kellale tekkis minutiseier ja mis kõik.

Artiklit kirjutades võõrutas ta end parasjagu kohvist. Ei suutnud keskenduda, ei suutnud kirjutada ja muretses, et kofeiinipuudus lükkab ta tagasi keskaegsesse maagilise mõtlemise udusse.

Pugistasin naerda.

4 thoughts on “kohv

  1. Hihihii! Loen ja itsitan, sest mul on täpselt sama projekt praegu pooleli. Lapsed läksid mõlemad äsja lastehoidu ja mul on.. vabadus! Muudkui teen nimekirju ja kriipsutan. Kõnnin omas tempos, kuhu tahan! Võin mänguväljakutest mööduda ilma, et keegi sinna tiriks. Poes saan käia ilma lipuga käru võtmata ja seda pidevalt piidlemata, sest muidu kipub see vanematele prouadele külje pealt sisse kihutama. Ja teised küsivad: “Mida sa siis nüüd kodus ka teed?”. Käingi massaažis ja poes ja tänaval ja ujumas ja nii hea on! (lapsed on super-nunnud, aga täitsa äge on ka ikkagi omas tempos tegutseda;)). Jõudu!

    Liked by 1 person

  2. Kuule, misasja, see iseolemine kõlab küll nagu mingi müstiline asi 😀 Huvitav, kas saan ka ses elus veel meelde tuletada, kuidas need parem jalg ja vasak jalg käivad, üksteise ette. Seni elan prügikottide keskel, ilma naljata. Ma ei arvanud enne lapsi kunagi, et sellest mingi teema tuleb.

    Kohv. JAA! Aga ma pean tunnistama, et see asi toimib ka kuidagi vastupidi. Ma olen täna joonud tavalise kahe kohvi asemel kolm kohvi ning ma pean tunnistama, et see lükkas mind küllaltki tagasi keskaegsesse maagilise mõtlemise udusse.

    Muideks, rimi mehed on ka head! Vähemasti siin Emajõe Ateenas.

    Like

    1. Hahaa ma kujutan ette juba seksikat kalendrit, Selveri kullerid vs Rimi mehed…
      Iseolemine – ega enne ei usu, kui ise koged. Ja siis ka ei usu tegelt.

      Like

Leave a Reply to Mari Cancel reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s