raha

Sho käis eile õhtul lastega tammetõrusid mulda panemas.

Ta on juba aastaid viljelenud seemne-terrorismi. Olgu need ploomi- või kirsikivid või vanad kartulid, mida ta peidab ettearvamatutesse paikadesse avalikus ruumis, lootes, et “pomm” järgneval kevadel plahvatab.

Seekord nad tulid koju, Luukal käes 2-eurone münt.

Aeg esimeseks õppetunniks finantsalal.

Ta vadistas mulle ette, et leidsid selle maast ja mündiga saab jäätist või šokolaadi osta.

“See sädeleb!” imetles münti ja õhtul läks sellega koos vanni.

Täna hommikul rääkisime teooria ära, et kaks üheeurost šoksi või üks kaheeurone ja mõni šoks on ehk liiga kallis, aga teine nii odav, et osa raha jääb järgmiseks korraks üle.

Läksime poodi kohe hommikul, sest ta ei kannatanud oodata.

Vaimusilmas kujutasin, kuidas ta pikalt kõiki šokse uurib ja võrdleb, aga ta suht kiiresti valis välja, andis mündi kassiirile ja edasi jätkus tal silmi vaid šokolaadile. Peenrahast, mis tagasi sai, oli puhta ükskõik.

Õhtul seletas Sho Luukale taara ja raha seose ära.

Luukas tormas lastetuppa, kus ma Mariega istusin ja hüüdis: selle…selle… pudelid… pudelid… saad panna… panna… panna… noh… kikai…

Ma: kikai on masin

Ta: masina sisse ja siis… siis… siis… saad tegeleda rahaga… kas sa teadsid seda või?

Ta vahel hakkab sõnu niiviisi kordama, kui ta on väga elevil ja tahab seletada midagi ühes keeles, mida ta on just teises keeles kuulnud.

Hah, samas on suur osa tema tõlkimisi täiesti vaevatud-muretud. Näiteks täna hommikusöögilauas uuris Sholt, mis raadios uudistes parasjagu räägitakse. Samal ajal rääkisin ka mina. Ja Marie rääkis. Sho ühmas, et küsi emalt.

Luukas küsis siis minult, mida raadios räägitakse. Ühmasin, et koroonarahade valest kasutamisest räägitakse.

Ei olnud plaaniski midagi täpsemalt seletada, lihtsalt formaalselt küsimusele vastata ja järgmise ampsu toitu võtta.

Luukas siis vaatas jälle Sho poole ja tõlkis abivalmilt jaapani keelde: お金がダメになっちゃったって。

Umbes: ütleb, et rahaga läks pahasti.

Aga see taaravärk. Küsisin, mis talle täna kõige rohkem meeldis. Ta vastas, et pudelite viimine ja siis seletas veel pikalt mehhaanikat ja mis heli pudelid tegid jne.

Mul endal oli täna mitu väga head hetke, näiteks tõusin voodist kell 5.40, tegin kohvi ja lugesin kassile Bakuninit ette. (Laused nii pikad, et ainult sõnu välja hääldades püsisin mõttega kaasas.)

Aga eks see 5.40 oligi põhjus, miks mitu muud hetke päevas väljakannatamatuks osutusid.

Kõige eest tuleb lõivu maksta ikka, mis teha. See on minu metafüüsiline finantsõppetund.