Meil telekat ei ole, aga vaatame elutoa aknast, kuidas naabermaja ehitatakse. Ehitamist vaadata on äärmiselt huvitav. Te ootate, et ma lõpetaks lause “… mu kolmeaastasele pojale”. Aga ei. Minule!
See on üks põnevamaid asju, mis minu elus toimub. Maja valmimist vaadates tekib veider rahuldustunne, nagu oma kätega püstitaks seda. Teisalt olen nüüd juba nii mitme maja valmimist kõrvalt näinud, et võin vabalt ise maja ehitada. Vabalt.
Vahel istun üksinda köögilaua taga, vaatan pikal pilgul aknast välja ehitusplatsile ja mõtlen, kuidas nad ometi seda asja eelarvestavad. Ja kuidas nad planeerivad… Kraanad, näiteks – millal täpselt püstitada ja millal broneerida kraana-kraanaauto. Millal millega täpselt varustada on vaja ja mis juhtub, kui üks asi hilineb ja teise asja broneeringu peab edasi lükkama, aga siis ei leia uut aega enam ja… Sisuliselt elan kodus köögilaua taga projektijuhi stressi läbi.
Üldse, kogu see asi on nii ilus. Algul oli ainult üks kopp ja üks kallur. Kopp kaevas, auto kandis mulla eemale. Tagurdas tagasi, kopp lasi signaali, et stopp, tõstis kasti täis… ja kordus.
Nagu mingi muusikateos, mis algab sooloviiuli ja oboe dialoogiga ja siis lisandub järjest instrumente ja lõpuks on kogu sümfooniaorkester. Autosid tuli juurde, siis tuli koppasid juurde, siis tulid igasugu muud masinad ja inimesed… ja nüüdseks on muusika täies hoos, rütm ja läbivad teemad paigas. Seinapaneel, põrandapaneel, seinapaneel… Ehitus algab kell seitse, värviliste vestide ja kiivritega mehed valguvad ehitusplatsile juba varemgi.
Pea iga päev leiab hetke, kus keegi meist kellelgi teisele hüüab, et vaata aknast välja, mis ehitusel praegu toimub.
Kolm kraanat on. Esiteks, kraanade püstitamise vaatamine oli retsilt huvitav. Retsilt. SIis on seguautod oma hiigelpikkade segutorudega… Hiljuti ehitati terve tee, asfalteeriti ära. Hirmus põnevad masinad sõitsid ringi. Asfalti pannakse nii kiiresti, uskumatu.
Nii palju küsimusi… Kuidas vundamendiauk täpselt õiges suuruses kaevatakse ja kuidas vundamendi-seinad nii täpselt valatakse. Kuidas kraanajuht täpselt teab, mida järgmisena tõsta. Kraanad tõstavad ehitusel igasugu veidraid asju, ma ütlen.
Kuidas nad ikka selle tööjaotuse teevad ja kuidas kõik oma ülesandeid teavad ja kui suur on eksimisruum näiteks seinapaneelide paigaldamisel – kas millimeetrites või sentimeeter või koguni mitu?
Seepärast on hea, et meil elutoas nii suured aknad on. Kõik me näeme ehitamist, kui tahame. Aga aknaid on nii palju, pean igal hommikul avama kuus rulood. Ja kui ma õhtul neid ei sulge, siis oleme nähtavad nagu kalad akvaariumis.
maarjablogi.com 
Ma olen täpselt samadele küsimustele mõelnud mastaapseid ehitusi vaadates, aga nii head ülevaadet kui teil pole mul muidugi olnud… Äkki võtad mõnel tähtsamal ehitusmehel nööbist kinni ja küsid?
LikeLike
Kui mõni taksojuht osutub ka ehitusinseneriks, siis ehk 😀
LikeLike
Planeerimine. 😀 Suured projektid on suurte tiimidega tøøs juba aasta-paar enne ehituse algust. Materjalid tellitakse ca 6 kuud varem (eks oleneb materjalist). 😀 Kraana on platsil tåpselt nii våhe kui vøimalik ja nii palju kui tarvis. Ja køik kraana-tøød tuleb sel ajal åra teha.
Ja eksimisruum betoonitøødel on ca 3cm (Skandinaavia standard, Eesti oma ei tea).
Laseritega saab asjad suht korralikult paika.
LikeLike
Aitäh aitäh aitäh! Informeeriv kommentaar kõrgelt hinnatud 😀
Mu oma elu on selline, ei tea, mis tunni-kahe pärast toimub, rääkimata poolest aastast. Seepärast tundub ehitamise värk maagia olevat.
LikeLike
Oh, jaa!! Saad aru, ma elasin ennist Tartus ökonoomikumi kõrval ja mul oli au ja õnn näha ehitust lausa sellest etapist, kus suur ökonoomikum maha lõhuti ja siis laiali kanti ning lõpus vägev Delta keskus asemele ehitati. Vahepeal oli kolm mingit hiiglaslikku kraanat korraga kohal erinevate hunnikute otsas ja ma käisin pildistamas seda kõike isegi, nii raju oli :’D Aga! ka teistsugustele töödele sai selles elukohas, otse Narva maantee ääres, kaasa elada. Näiteks öine teekattemätgistuste värskendamine. Ma võin sellest pikemalt rääkida kunagi, sa tundud inimesena, keda see võiks kõnetada :D:D:D
LikeLike
Oii kunagi kui esimesele deidile läheme, räägi lähemalt :p
LikeLiked by 1 person
Mõistan.
Vaatasin ise, kuidas värv kuivab, ja see oli NII HUVITAV. Saad aru. Värv. Kassa teadsid, et rootsipunane värv on purgis ehmatavalt roosakas, peale kandes juba tumedam roosa ja kuivabki päriselt siukseks rootsipunaseks? Ma tean!!!
Ja kui meil pinnati ja uus muru külvati, siis oli see muru kasvamise vaatamine ka. Huvitav. Et kust täna on tärganud ja kui palju muruliblebeebid in ööga pikkust visanud.
Seega. Mõistan.
LikeLike
😀
Miks meile valetatakse?! Öeldakse, et igav nagu värvi kuivamine. Kelle huvides on me tähelepanu värvi kuulamiselt eemal hoida?
LikeLike
“Värvi kuulamiselt” heh. Ehk annab ka värvi kuivamist kuulata. Kui väga tähelepanelik olla.
LikeLike
Jälgisin ehitust kontoriaknast. Üldiselt jäi mulle mulje, et ehitajad töötavad nagu mina, et vahepeal eriti mitte ja tähtaja lähenedes jällegi üsna palju. Mingi aeg lihtsalt moodustusid sellised neoonvärvides grupikesed ja lihtsalt arutati midagi. Ükskord kui paduvihma hakkas kallama jooksid kõik kollastes värvides mehed nagu tibupojad varju alla. Ja kui kaugelt vaadates tundus mulle, et ehitavad ainult mehed, siis lähedalt mööda minnes oli sisetööde ajal näha ka mitmeid naisi.
Ehitusmehed ummistasid lõuna ajal ka kohaliku väikese toidupoe. Oli huvitav menüü seal mõnel – 1 liiter jogurtit, 1 karp meekooki ja coca-cola (suur) – see oli näiteks ühe mehe lõuna.
LikeLike
😂😂😂
LikeLike
😀
Nagu tibupojad, see pilt jääb meelde.
LikeLike
tuttavad, kes on pikemat aega kuskil ehituse kõrval elanud või kontoris olnud, räägivad ka, et ehitusmehe tüüplõuna on saiakesed ja limonaad.
On üks väike pood, kust ma vahel saiakest ostan, mõnikord on otsas, siis müüja seletab, et ehitajad ostsid juba kõik ära.
LikeLiked by 1 person
Väike laps on nagu hea vabandus, miks häbitult jõllitada igasugu tegevusi ja tegijaid: ehitajad, arboristid, muruniitjad, prügivedajad jne.
Üks õppejõud Tartus kunagi rääkis, et lapsega koju jäämine võimaldas tal lõpuks kõik “kahtlased” kandis turvaliselt läbi kolada. Et jalutad ju lapsega, normaalne! Muidu oleks lihtsalt kahtlane jõlkuv noor mees.
LikeLike
Oi jaa! Nii hea tähelepanek! Ma ka naudinguga jõllitan, lehvitan jne. Lisaks kommenteerin vabalt, peamiselt mööduvaid koeri. Tean, omanikud tegelikult rõõmustavad 😀
LikeLiked by 1 person