Täna sain magada lausa viis tundi järjest. Marie ärkas esimest korda alles pärast kolme. Minu rikkis bioloogiline kell aga teatas, et viis tundi on nii harukordselt pikk aeg järjest magada, et nüüd on küll aeg virguda. Nii ei tulnud mul und kella viieni – ja siis ärkas Marie jälle üles.
Praegu on sellised ajad.
Viimastel päevadel tekitab minus elevust, et ma hakkan varsti “Minu Tokyo” audioraamatut sisse lugema. See on selline mõnus tunne, kuigi olen veendunud, et üks hetk järgneb kibe-kibe kahetsus.
Olen viimasel ajal peamiselt audioraamatuid kuulanud ja tean, et halb esitaja võib hea raamatu ära rikkuda. Seejuures hea esitaja võib raamatu teha paremaks kui ta on.
Kui tuli jutuks, et Minu-sarja raamatutest muudkui audioversioone tehakse ja autor võib soovi korral seda ise lugeda, siis lasin info ühest kõrvast sisse, teisest välja. Nagu alati, olen teoorias väga tugev. Tean, kuidas tõeliselt hästi lugeda – aga ise ei oska.
Aga siis hakkas midagi mu peas kruttima ja nädal-paar hiljem järsku mõtlesin, et… see oleks ju laheee. Ja tore on tegelikult, kui autor ise oma teksti sisse loeb…
… ja nii 15 aastat tagasi paar inimest ütles mulle, et mul on ilus hääl…
Tol ajal ma muidugi tegin oma kõne komplimendi peale eriti mahedaks ja seejärel veel paar inimest ütles, et ilus. Olen kiidust nüüd kõik need aastad kümne küünega kinni hoidnud, kuigi hiljem pole keegi enam häält teemaks võtnud.
Otsustasin, et võin ju mõttega mängida, kodus katsetada oma lugemist salvestada. Aga siis kriitiliselt asja üle vaadata ja loobuda.. Saatsin kirjastusele, et kaaluks ehk. Asi eskaleerus minutitega ja nüüd on salvestusajad paigas.
Katsun veel mitte kahetsema hakata. Mitte mõelda, kui hirmus võib olla oma 10 aasta taguste tegude ja mõtete lugemine. Valjult ja kohmakalt ette lugemine.
Oh, kuule nii tore! Ja ise inimesed ei tohiks saada enda häält puudutavates küsimustes otsuseid langetada, sest teatavasti enda hääle kuulamine mõjub lihtsalt alati ülimalt kummastavalt 😄 Mina jub ootan su audioraamatut igatahes! Also mu latt on väga madal, sest ma olen elus kuulanud ainult ühte audioraamatut ja see oli Greg Sestero enda poolt sisse loetud raamat läbi aegade ühe halvima filmi “The room” tegemisest 🤣
LikeLike
Jess, madalad latid on mu lemmikud 😀
LikeLike
Kui audioraamat valmis küpsetatud, karju hästi kõvasti, et sinna kivi alla, kus ma elan, ka kuulda oleks. Õnneks olen elus max 2 audioraamatut kuulanud, aga võin lahjemat tüüpi tsüaniidi võtta, et halb esitaja sa kindlasti ei ole, sest halva asja etaloniks nii tõlke-, diktsiooni- kui heli salvestuse kvaliteedilt on minul juba aastaid Appleseed’i eestikeelne dublaaž. Näiteks.
LikeLike
Karjun kõvasti, luban 😀
LikeLike