romantik

Nii hea päev. Õhtul läbi vihma autot juhtides tuli raadiost Katie Melua “A Love Like That”. Ilus laul sellest, kuidas võrdlemisi ratsionaalsed inimesed armuvad. Armastavad, aga kõhklevad.

Ma ei tea… ma lähen ikka nii kaasa laulusõnadega. Lihtsate armastuslaulu sõnadega lähen ka kaasa. See on suht uus, varem nagu ei läinud.

Aga romantiliste filmidega olen alati kaasa läinud, ükskõik kui lollid need ka ei oleks. Võin pööritada silmi kui halb või haigutada kui igav, aga kui tuleb see stseen, 20 minutit enne lõppu, kus kõik kokku kukub ja armastajad laiali lähevad, siis kurvastan südamest. Ja kui tuleb see stseen, 10 minutit enne lõppu, kus nad mõistavad, et nad on teineteise jaoks loodud ja hakkavad jooksma lennujaama vm säärase paiga suunas, siis ma hakkan niutsuma. Ja kui nad suudlevad lõpuks ja igavest armastust vannuvad, siis mul on pisarad silmis ja kõhus on sihuke magus kramp.

Vahepeal tegin nii, et võtsin Netflixi suvalise romantilise komöödia lahti, kerisin kuni 20 minutit oli lõpust puudu ja hakkasin sealt vaatama. Mul pole aega poolteist-kaks tundi raisata mingi keskpärase loo peale. Aga tahan fiktiivsete tegelaste armastuse rõõmust niutsuda.

Hiljuti hakkasin üht romantilist jõulufilmi vaatama, algusest lõpuni. Viga.

Naine hävitab ennast, ei tunne end elusana, aga kohtab müstilist meest, kes teda jälle elu hindama paneb. Siis mees kaob mingiks ajaks ära (20 minutit enne lõppu) ja naine sätib oma elu jonksu. Ja siis (10 minutit enne lõppu) selgub, et mees on tegelikult surnud, aga tema süda paar aastat tagasi siirdati naisele.

Te ei kujuta ette, kui vihane ma olin. Filmi nimi on “Last Christmas” ja taustal mängib pidevalt “… I gave you my heart…” Ja lõpuks saad aru, et sõna otseses mõttes.

Ainult viha.

6 thoughts on “romantik

  1. Ahh, see film. Ma olin ka pettunud. Sellised moraalse võiduga filmid on mind lapsest saati südamest vihastanud. Kuigi “Me Before You” isegi meeldis ja ajas nutma. Aga kui ma tahaksin selliseid lugusid, siis loeksin tõestisündinud jutte inimeste erinevatest elukäikudest, mille jaoks on oma aeg ja koht ja meeleseisund. Ühest ebarealistlikust romantilisest filmist tahangi just seda muinasjutulist lootust, et äkki siiski, siiski…ja hajun pilvedesse ära…

    Like

  2. see oli kohutav film, oleks võinud küsida 🙂 Paljude heade näitlejate raiskamine.
    Mulle endale tundub, et ma hakkan sellest perioodist välja kasvama. Ikka on kena vaadata … ja kui nad surnud pole, siis elavad siiani… aga tegelikutl täna tahaks näha seda, mis sai pärast. Kuidas siis see argipäev kulges 🙂

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s