Ma olen alati mõelnud, kui näen kedagi seisvas autos istumas ja aega parajaks tegemas, et mis värk sellega on, kas pole paremat viisi oma elu korraldada.
Täna veetsin poolteist tundi Kalamajas töötava mootoriga autos, sest korraga juhtus kaks asja – restoran, kuhu riisipalle ostma suundusin, avas oodatust hiljem, ja Luukas jäi teepeal autos magama.
Lapse uni on püha. Vastupidiselt ema unele. Aga lapse uni on ema püha.
Riisipalle on mul vaja kaasa võtta homme Vikerraadio hommikuprogrammi, kuhu Jaapani hommikusöögist rääkima lähen. Ja YUI restoranis on nii maitsvad riisipallid. Lisaks pakitud täpselt nii, nagu Jaapanis pakitakse – kilesse, mis tuleb õigesti üks-kaks-kolm eemaldada.
YUI kokaga käisime kevadel mingis veidras telesaates koos. See oli tore ainult seepärast, et enne, kui meie saatelõik algas, istusime kahekesi tagatoas ja rääkisime õudselt huvitavat juttu. Üldse, ma elan nende tegemistele väga kaasa juba ajast, kui nad Jaapanist siia restorani tegema kolisid.
Aga jah, siis Luukas ärkas üles ja restoran avati ja astusime sisse ja valisime mõned riisipallid välja, endale ja raadiosse. Maksin nende eest liiga vähe raha. Tahtsin rohkem maksta, aga ta keeldus ja ütles, et no kui Sho tuleb, siis tema küll soodukat ei saa.
Tulime koju, sõime oma riisipallid ära. Aga tundus, nagu midagi oleks puudu. Kui õhtusöögiaeg käes, sõitsime jälle Kalamajja.
Tellisime veel riisipalle ja raamenit ka. Mõtlesin, et nii tahaks jälle Jaapanisse minna. Millal ometi…
Marie nõudis valjul häälel raameni supilonksu. Kohe, kui ta suu täita unustati, muutus hääl kraadi võrra veel valjemaks.
Siis noris Luukaga tüli: mimooo!
See tähendab “minu!”
Neil tekib mingi oma keel – kõigepealt ütleb Luukas sõna, siis kordab Marie seda valesti järele ja siis hakkab Luukas ka valet versiooni kasutama.
Nii et kraaklesid seal supi ja riisiga, söögipulkade ja lusikaga – mimoo-mimoo.
Sõime oma toidud ära, maksime vist õiglase summa ja siis tulime kohe tulema, sest Marie pole ikka üldse parketikõlbulik.
maarjablogi.com 
Jah huvitav tõesti kuidas elu kiirelt õppetunni korraldab ja maailmapilti avardab peale mõtet, et mida värki kas nad tõesti elada ei oska
LikeLike
Oo jaa, korduv muster mu elus. Tõenäoliselt seni kuni suren või valgustun.
LikeLike
Ma ehmatasin end ükskord tuttava autos kaasa sõites – ilm oli lobjakane ja jalakäijast mööda sõites tuli tunne “oh, kus nüüd oleks lahe teda laias kaares märjaks pritsida”. Huh.
Kohe hea meel hakkas, et ma ise autoga ei sõida, sellist veel rooli vaja.
LikeLike
Hahaa, see on see sisemine deemon, mida enamasti õnnestub alla suruda, aga alati mitte.
LikeLike
Aga…aga…auto on ju nii mõnus mull. Istud omas kestas ja vaatad mööduvaid inimesi või oled oma mõtteis kuskil kaugel ning väline maailm ei puutu sinuga üldse kokku. Hea turvaline tunne ja puhvertsoon, kui pead kodust eemal olema ja valmistud astuma seda järgmist sammu, kus päriselt lähed ka välja ja teed midagi kasulikku.
Tänan YUI soovituse eest, polegi veel seda restorani proovinud. Unistan samuti taas Jaapanisse reisimisest. Kindel esimene välisreis, kui selle praeguse jama ükskord kontrolli alla saab.
LikeLike
Jaa tegelt jah. Ma lihtsalt vanasti võrdlesin seda umbes sellega et kui liinibuss järsku tund aega peatuses seisab, kas jääd selleks tunniks bussi istuma või hingad värsket õhku, teed midagi.
Aga oma auto on mõnus mull küll ja liinibuss pole seda mitte 😀
LikeLike
Mina istun sageli autos ja n-ö teen aega parajaks, sest lihtsalt juhtub sageli nii (vahel ka taotluslikult), et lapsed jäävad autos magama ja kes siis sellist rõõmu katkestada tahab. Mul on selle tarbeks autos alati raamat või ajakiri, et seda aega mõistlikult ära kasutada. Ma kahtlustan, et ma olen sel aastal autos umbes viis raamatut läbi lugenud…
LikeLike
Ma pean vist ka raamatuid autosse varuma, muidu läheb pilk telefoni. Või vähemalt kõrvaklapid kaasa, siis audioraamatud.
LikeLike
Ma istun ka vahel autos, sest sõidan siit linna ca kord kuus ja kindlaks kellaajaks (nt koeraga arstile jne). Olenevalt liiklusest ei oska alati planeerida, pigem kipun varem minema, sest ma ei salli hilinemist ja pean seda ebaviisakaks. Nii ongi vahel vaja 10-15 min autos oodata.
LikeLiked by 1 person
Olen seda söögikohta märganud 🙂 Nüüd tundub, et tuleb riisipalle proovima minna.
LikeLike
Soovitan!
LikeLike