Detsembris hakkasin üle pika aja Sam Harrise podcasti kuulama. Tal saab umbes pool tasuta kuulata, teise poole jaoks on vaja olla tellija. Kuulasin mitu vestlust, mis olid nii huvitavad, et tahtsin väga veel kuulata ja siis järsku tekkis tohutu tänutunne Harrise suhtes ja mõtlesin, et võin maksta.
Kodulehel lugesin, kuidas Stephen Fry ütles, et ta kuulab Harrist alati. Stephen Fry on mu lisa-isa. Edasi Neil deGrasse Tyson, siis Ricky Gervais, siis Andrew Yang, siis… Kõik kuulavad.
Mõtlesin, et tõeline luksus on olla nende inimestega samas mõttevahetus-ruumis, elagu kaasaeg.
Kas saan seda endale lubada, muretsesin klassikaliselt. Siis – klassikaliselt – kõrvutasin seda väljaminekut kõikide nende tühiste asjadega, mida endale miskipärast lubanud olen.
Mõtlesin, et loobun tasakaaluks Netflixist, aga see pole veel realiseerunud. Ekspressist loobusin – selle kunagi telefonimüüja määris mulle pähe. Hakkasin hoopis ajakirja Edasi tellima.
Teine asi, aastaid maadlen, et kuidas Facebookist lahti saada. Täiesti võimatu.
Instagram mulle meeldib, aga Facebook – igav. Ikka leian end skrollimas..
Kuidas võita Facebooki, kui kõik suhtlus on messsengeris, alustuseks. Kas teha uus konto ja siis kutsuda ainult mõned friendid. Aga kui kellegi unustan? Aga kui keegi ikka tahab ühenduda?
Siis tuli uus plaan: võtsin ette ja panin ükshaaval unfollow kõikidele friendidele ja pea kõikidele lehtedele. Mitte midagi isiklikku, otsustasin. Lihtsalt püüan Facebookist väljuda nii, nagu oskan.
Väga kaua võttis aega. Kolm inimest ei raatsinud. Kaks neist kirjutavad luuletusi.
Nüüd, kui aeg-ajalt lehele satun, tuleb umbes kolm uut infot, millest kolmandale panen jälle unfollow ja kaks on toredad.
maarjablogi.com 
Ma päris ei taha Fbst loobuda, kuna saan sealt nt ürituste infot ja LOV teateid. Ja sünnipäevad ( ma tean, et osadel inimestele on sellega teema, aga ma tõesti ei suuda sünnipäevi muidu meeles pidada). Ja loomajutud, muidugi 🙂
Väljumissstrateegia on mul selline, et kui ma sünnipäevalapse osas ei suuda meenutada, kes ta täpselt selline on, siis kustutan ta sõbralistist.
Insta, youtube ja tiktok on mul avastamata st mul on kontod, aga ma ei näe seal pointi. Vaadata keskpäraseid fotosid ja videode jaoks pole mul lihtsat aega. Eks igale oma 🙂
LikeLike
Mul on ainult Instagram, tiktokist hoian eemale nagu heroiinist. Facebookis eiran kõikide sünnipäevi ja ise olen seal märgitud… 108aataseks ehk 😀
LikeLike
Mul samad põhjused. Kohalikud teated ja üritused on olulised, osa majarahvast ka ühendub FB kaudu. Sünnipäevadega saaks veel hakkama, aga osad sõbrad on kaugel ja postitavad regulaarselt olmeliselt koomilisi seiku. Ma ei saa ilma nende lugemiseta elatud hetkel 🙂 ja elu käib enamasti piiratud grupile, mul on 3 eraldi listi – kõik sõbrad, koerasõbrad ja close friends.
Instas vist isegi aktiivsem, sest seal on mu tuttavad koeraomanikud ja saab ohjeldamatult koerapilte jagada. FBs ma jagan väga harva loomakesest fotosid kogu sõpruskonnale, ikka leidus üks kolleeg, kes teatas hiljuti, et mul on liiga palju koerapilte. No ma ei tea… 😀
LikeLike
Kui Fb oma rolli täidab siis ega mul olengi midagi selle vastu. Mul lihtsalt polnud seal midagi teha aga lahti kuidagi ei saanud.
LikeLike
FB rakenduse võib ju telefonist maha installida. Messenger jääb ja kõik muu ka, lihtsalt aegajalt arvutis lehte külastada. Ma olen selliseid paastusid teinud.
LikeLike
Mu telefonis pole fb rakendust juba mitu aastat olnud aga lehitseja kaudu olen sinna ikka liiga kauaks jäänud. Vajasin uusi radikaalseid võtteid…
LikeLike
Sam Harris on väga hea!!! Olen mitmeid tema raamatuid lugenud ja muudkui kaasa noogutanud. Siis muidugi peaks sulle ka Richard Dawkins meeldima. Ja Jared Diamond ja Michio Kaku ja … oh neid põnevaid ja erudeeritud autoreid on õige mitmeid.
FB ma siiski veel ei loobu, sest paljude mu dinosaurustest eakaaslaste jaoks tegu ainsa sotsmeedia kontoga. Lastega suhtlen Insta (mis kah juba moest läinud) Whatsapi, Snapchati ja Discordiga 😀
LikeLike
Dawkinsi esinemisi vaatasin kunagi palju. Kakut tean ka, Diamond täitsa uus nimi. Uurin, aitäh!
LikeLike