Eile seltskonnas oli mees, kes talu renoveerib ja tunneb nüüd tugevalt, et mehed peaks tegema mehiseid meestetöid ja naised naiselikke naistetöid – nii taastuks maailma tasakaal.
Ei mäleta ühtki mehed-nii-naised-naa teemapüstitust, mis oleks lõppenud mingi värske ja huvitava tähelepanekuga. Naiseks või meheks olemine on niikuinii talumatult ebaõiglane. Küll aga sai seekord palju nalja ja pisut kalambuuri.
Tegelikult mõtlen viimasel ajal küll, et mul naisena on vaja sisemine aktivist ärkvel hoida. Selline pisirevolutsionäär, kes peamiselt võitleb mu enda vastu.
Vehib loosungitega:
sul on õigus omaette olla!
sul on õigus uni täis magada!
Sisemine aktivist jagab täis kritseldatud lendlehti: sa ei ole ebaõnnestunud naine või ema, kui näitad talle multikat või kui ta sööb kommi või kui tahad sõbrale külla minna või raamatut lugeda või ei suuda alati rahu säilitada või alati täis tähelepanu tal hoida või alati kannatlik olla või kõigele täpselt õigesti reageerida või kui unustad asju või ei jaksa asju või ei taha või ei suuda või…
Ehk et jah, käisin eile õhtul sõbra pool, selle asemel, et ise mõlemad lapsed magama panna. Teine ootas küll kangekaelselt, kuni koju jõudsin ja alles siis pani silmad kinni.
M. ärkas öösel ainult ühe korra. Tagatipuks lasti mul magada uni täis, kell 10.40ni.
Suurema osa päevast käisin ringi ja ohkisin, kui selge pea mul on. Sedasi võib ju täitsa elada ja lapsi kasvatada.
Tuttav tunne une koha pealt. Täna aktiivsusmonitor imestas kui pikalt magasin. Kaasa lasi koerad välja, mina põõnasin kolmveerand kümneni. Terve päev sihuke ergas olemine, et mine või maratoni jooksma😁
LikeLike
No just noh. Tahan seda tunnet tagasi!
LikeLike
Iga kord kui mu laps otsustab magada kasvõi pool tundi kauem kui tema tavataks (04:30😵💫) on mul tunne, et ma olen uuesti sündinud, ma jätan kohvijoomise maha, ma kirjutan samal päeval magistritöö valmis, valmistan lapsele igaks toidukoreaks sooja ja toitainerikka eine, veedan temaga korralikult aega õues ja toas teen jube arendavaid tegevusi, õpin paar uut keelt ära, liitun kahe treeningkavaga, koristan kõik toad ära, löön end abikaasa jaoks lille nagu läheksime ooperisse, lõikan lapse varbakùùned ära, teen väikelaevajuhiload ja kindlasti liitun kohaliku segakooriga. Kuni järgmise hommikuni, kus vaatab peeglist vastu mingi magamata troll, kes ei tea, kus ta hambahari on, mis päev on või kus ta lapse sokid võiksid olla.
LikeLiked by 1 person
Hahaa kui hea, mul on ka väga sarnased punktid nimekirjas. Väikelaevakapteni ja varbaküünteni välja…
LikeLike