kirjutuslaua taga

Täna istusin valdava osa ajast oma uue kirjutuslaua taga, kõrvaklapid peas, ja kirjutasin koolitööd. Lastel oli ümber terve tiim tegelejaid.

Üheteistkümne ajal läksin korraks alla ja vaatasin, kuidas nad pusivad oma kümneid õueriideid selga. Ütlesin: kas teen vahepeal lõunasöögi valmis?

Siis lihtsalt tegin, elegantse kergusega.

No makarone keetsin.

Aga ikkagi. Kergusega.

Lisaks lõhesteik ahjus ja kurgisalat. Läksin tagasi kirjutuslaua taha enne, kui teised tuppa sööma tulid.

Sellest koolitööst võiks venitada magistritöö, tundub. Mitte et see nii hea oleks, aga piisavalt huvitav. Kui peaks tekkima tunne, et ikka tahan end tõsiselt ja eesmärgipäratult piinata. Mu plaan A on siiski kool millalgi pooleli jätta.

Täna vihastasin mõttest, et oleks ma sellel õpetajaprogrammi intervjuul ette laulnud jutu, mis täna paberile panin, poleks mind keegi misjoonitundetuses süüdistanud.

Eesti muusikutest on mulle täielikud üllatused Yasmyn ja Maris Pihlap, kuulan vastavalt lugusid Honorable Mention ja Honest, mõlemad võluvad.