Täna oli jälle üks neist spontaansetest hetkedest. Algul püüdsime järgmiseks nädalaks kohtumist organiseerida, aga siis saime aru, et just praegu on parim aeg kohtumise realiseerimiseks. Nii sõitsingi külla kolleegile.
Kuna sügisel mainisin talle, et võib-olla liitun õpetajaprogrammiga ja siis olen kaheks aastaks suht kadunud, siis nüüd jagasin uuemat infot, et mind ei võetud, sest… me kõik teame, miks.
Ta rääkis mulle uuest põnevast projektist, mis tuult kogub. Ma ütlesin, et sain õpetajaprogrammist küll ka väga positiivset tagasisidet ja ta ütles, et ta teab seda positiivset ja just seepärast tahaks ta mu ka projekti kutsuda.
Pidasin vajalikuks üle rõhutada, et siiski tasub meeles pidada: ma olen enesekeskne ja misjoonitundeta inimene.
Ta ütles: kuule, me oleme koos töötanud. Mis sa arvad, et ma ei tea.
Nii et tööotsingud kannavad juba vilja, tänan küsimast.
maarjablogi.com 