Jälle olen suht rajalt maas, väsinud ja tahaks olla omaette. Jõllitada telefonist midagi, kuulata klappidest, minna teise tuppa ära.
Paar päeva tagasi Sho ütles, et kuule äkki viid prügi välja. Ma ütlesin, et kui ma prügi viima lähen, siis ei tea öelda, millal tagasi tulen.
Prügi viimine on kvaliteetaeg iseendaga niikuinii.
Aga lisaks tekitab kiusatust. Mõni päev tagasi ma reaalselt seisin prügimaja ees ristteel ega suutnud otsustada, kas pööran paremale, kus kodu – või vasakule, vabaduse ja vaikuse suunas.
Igasugu “isa läks suitsu ostma ja ei tulnudki tagasi” jutt kõlas vanasti kui anekdoot, aga nüüd kui üks võimalik stsenaarium.
Ma küll ei pea silmas, et ma päris uttu tõmbaks. Aga lihtsalt, kui juba üksinda uksest välja saada õnnestus, siis läheks jalutama – tunniks-paariks-kolmeks.
Tookord Sho ütles, et okei siis ja ma läksingi väikesele vabadusjalutuskäigule. Nii et mingis mõttes on hea ka, et prügi juurde tekib.
Olen viimasel ajal mõelnud, et mis saab küll siis, kui meie vanurkoera enam ei ole. Millega põgenemisi põhjendada?
LikeLike
Oi koer on hea vabandus tõesti. Mul oli viimati koer enne, kui tulid lapsed, aga juba siis… meeletult hea, et keegi iga päev välja kisub, olgu ilm või tuju milline iganes.
LikeLike
Kuidagi tuttav tunne. Mina läksin küll vabatahtlikult lund rookima (majaomaniku rõõmud), mis siis, et lumesahk oleks varsti tulnud.
LikeLike
Vanasti, kui majas elasin, nautisin täiega. Tegelikult korterielus õnnestus ka vahepeal laste eest rookima põgeneda.
LikeLike
Ma olen ka seal ristteel seinud. Ja mõelnud, et prügi viimine on kvaliteetaeg. Iseendaga.
Sauteril on selle kohta “Laiskade laste raamatus” koguni jutt: Ema põgeneb. Ma arvan,et mul tekkis esimest korda just seda lugedes see teadmine ning (esiti ehmatav) äratundmine:)
LikeLike
Päris hirmutav on mõista, et see ongi üks päris teema.
LikeLike
Ma arvan, et veel päris paljud muud inimeste mõtted ei kannata päevavalgust. Ei kujuta ette, mis maailmas sünniks, kui kõik need ka teoks saaks.
Seega, ma ei muretseks:)
LikeLike
Ma arvan, et veel päris paljud muud inimeste mõtted ei kannata päevavalgust. Ei kujuta ette, mis maailmas sünniks, kui kõik need ka teoks saaks.
Seega, ma ei muretseks:)
LikeLike
Tõsi ta on. Kuni mõtteroimade eest karistama ei hakata.
LikeLike