just do it

Mulle ikka tõeliselt meeldib elada praeguses ajas. Tehnoloogiliste võimaluste mõttes.

Jama muidugi, kui sotsmeedia(ja)porno käeulatuses ja end talitseda ei oska. Samal ajal on kõik need võimalused midagi tõeliselt olulist õppida.

Mõtlesin täna, et Nike on nii diip.

Teised kirjutavad raamatuid nagu “The War of Art”, aga Nike – just do it.

Ma hakkan nüüd nende kolme sõna järgi elama, otsustasin.

Samas, mõne asjaga on küll pigem just don’t do it.

Vanasti oli selline mäng, mille nimi oli “Ära tulista kutsikat” ja mängija ülesanne oli mitte midagi teha. Kohe, kui puutus nuppu, siis püss tulistas ja kutsikas sai pihta.

On siis raske mitte-teha. Mitte-skrollida näiteks.

Pidin FBs 99,9% sõpradele ükshaaval unfollow panema, et ma hajameelselt sinna elu raiskama ei jääks. Kusjuures toimis.

Mõned mõttetud netiharjumused olen viimasel ajal suutnud pisut parematega asendada.

Kuigi eks instagram sööb nüüd mu aega. Mulle meeldis, et seal varem nägi 100%, mida jälgisid – ja ei midagi muud. Nüüd on uus kurvastav süsteem.

Rääkisime sõpradega, kes kuidas instagramis jälgijaid vastu võtab. Ma ütlesin, et ma olen väga vabameelne instagrammeerija, võtan isegi skämmereid.

Just tuli selline uus sõber mulle, kes ütles, et ta on USA poolt Egiptusesse saadetud kirurg. Lahke näoga doktor, ainult õigekirjaga pole hea seis.

Pildil on ta oma isaga, teisel oma emaga, kolmandal oma pojaga. Naisest pilti pole. Usun, et ta on lesk, kes on valmis uuesti armastama.

Hiljem küsis, kuidas mul päev läinud on. Ma vastasin, et kenasti. Kuidas tema oma päeva veetis, küsisin. Ikka töö, vastas.

Ühesõnaga, mulle meeldib praeguses ajas elada.

Otsustasin, et netis on mitu asja, mille eest tasub tasuda. Näiteks Brilliant äpp (mille endale lõpuks ikka lubasin) või Sam Harrise Making Sense podcast.

Harrisega on nii, et ta kutsub oma toetajaid podcasti live-vestlustele kuulajaks.

Nüüd jõuan lõpuks selle mõtteni, mida esimese kahe lause järel öelda tahtsin.

Et mõelge, on olemas võimalus, et mina pikutan siin Tallinnas ja siis mingi Sam Harris ja Yuval Noah Harari – kus iganes nemad parasjagu on – vaatavad arvutis minuga tõtt ja räägivad juttu.

Ma tean, et pole suurt vahet, kas see toimub päriselt praegu või on vaid salvestus ekraan on ekraan -, aga tunne on ikka teine. (Ainult see on erinev, et saab ehk küsimusi ka küsida ja võib-olla toimetatakse hiljem jutust juppe välja.)

Mõelge, kui tehnoloogia oleks lubanud Nietzsche või Voltaire’i või Jeesuse või Dostojevski mõtteid reaalajas oma voodist kuulata.

Eile oli nii, et kirjutasin blogi, aga siis tuli Tim Ferrissilt link otseülekandele, küsimuste-vastuste podcastile.

Tim Ferriss on aastate jooksul mu aju märkimisväärselt ümber programmeerinud. See jõudis mulle häbiväärselt hiljti kohale. Aga tema ja ta külaliste mõtted – neist suur osa on märkamatult minu mõtteks saanud.

Ma pole end ammu kellegi fänniks pidanud. Fänniks olemine oleks justkui alt üles vaatamine, mõtlesin. Lapsena on põlve väristatud ja aukardetud küll ja veel. Miks jätkata.

Nüüd on jälle uus tunne – põlv ei värise üldse, aga tahan tänada inimesi, kelle tegevus mind puudutab. Olen seda ka mõnel korral teinud.

Aga sihuke fänn ma ikka pole, et mingit meenet endale tahaks, mõtlesin. Kuni Ferriss oma uudiskirjas jagas, et loosib x arvu oma raamatuid – autogrammiga – soovijate vahel ära, märkige end vaid üles.

Tegelt päris lahe, mõtlesin ja regasin.

Raamatut ei saanud, aga hiljem tuli üllatuskiri, et Tim teeb loosis osalejatele tänutäheks küsimuste-vastuste live’i.

Selline pikk seletus, miks ma eile ei bloginud kõigest, millest plaanis oli.

Praegu voodis pikutades selline vaade. Koristasin tuba ka, aga isegi kui ei oleks koristanud – lagi ei saa segamini minna.
Kuigi see õhupall ikka püüab kaost külvata. Hetkel surub end aknast välja, aga ei mahu.

4 thoughts on “just do it

  1. Ferriss, hm. Mul on mitu ta raamatut riiulis, nood, mis kirjutet enne, kui ta mõõtmishullusest vabanes (ta enda sõnad enam-vähem).
    Paraku olen kehv kuulaja, kirjalik info on mulle tükk maad söödavam. Aga nüüd sinu tuules mõtlen, et äkki peaks ta podcastid ette võtma, vaatasin ta külaliste listi, tekitas vägagi isu.

    Like

    1. Ma kuulan teda vist 5-6 aastat juba. Vist esimene podcast, mida üldse kuulama hakkasin. Ei mäleta küll, mis oli tõukeks. Vist mingi külaline tal, mitte tema raamat. Kuigi 4-hour workweeki lugesin veel pisut enne seda ja sellel oli küll väga suur mõju mu jaoks.

      Like

      1. Mul on ta raamatutest 4-hour workweek, chief, body. Õigemini, need soetas mu mees, lugesin tema tuules. Pean ütlema, et “uus” Ferriss sobitub minuga paremini kui toonane, mul nimelt on kõrgendatud efektiivsuse osas eelarvamusi.

        Like

      2. Jaa, ta on efektiivsuse osas natuke vabamalt võtma hakanud, aga ainult natuke 😀 Samas minusugusele oli tol ajal ülihea info. Tõenäoliselt lugesin tema raamatust esimest korda elus 80/20 printsiibi kohta, näiteks. Ja mõtlesin esimest korda praktilises võtmes, kuidas aega ja vabadust kätte võita. Muidu püüaks end igas suunas lõhki tõmmata ja mõtleks, miks küll ei õnnestu.

        Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s