Käisime sõbra uues kodus torti söömas. Ja siis läksime kolmekesi kaubakeskusesse. Ma ei kannata neid kohti, te teate, aga koju ka ei tahtnud minna ja sõbral oli kingi vaja.
Aga siis astusime veel riidepoodi sisse ja sai palju nalja. Olin esimest korda elus nagu hollywoodi filmi riideproovimisstseenis.
See on mulle filmide juures alati kõigest kõige ebarealistlikum tundunud. Suurim vale, mida filmitööstus müüb. Et riiete proovimine on fun seltskondlik tegevus.
Aga seal me nüüd olime, täitsa päriselt.
.Lisaks, ma sain kaks tõeliselt mõnusat riideeset. Ühe kleidi, millel on taskud ja ühed jaapanipärased püksid.
Kuumalainega venib kõik ja kodune kaos on ka mitu kraadi kangem kui tavalisellt. Nagu ütlesin, ma katsun süsteeme luua ja säilitada ja üleliigse kõik kodust eemaldada.
Aga täiesti müstiline, kuidas asjad koju hiilivad. Lasteriided, mingid paberid, mida võib-olla on vaja, reklaamlehed postkastist, mingi asi, mille keegi tõi ja mis ju tegelikult on päris ilus. Mingi muu asi, millele tegelikult võiks kasutuse leida, kui õudselt pingutaks.
Ja siis lõpuks on jälle tüütult palju kraami. Siis sorteerin kappidest riideid vähemaks või mingit asjatut träna jälle välja.
Aga jama selles, et pealtnäha ei ole mitte midagi muutunud.
Mitte et Shod väga huvitaks, aga ma ikka tahan end tõestada ja siis suures hädas seletan talle, et tead, tegelikult selle kapiukse taga, mis kinni on – selle taga valitseb nüüd kord. Põrand on küll ühtlaselt mingi träniga kaetud, aga ära muretse. Kapis valitseb harmoonia.
Niiviisi jupi kaupa lõin kappides harmooniat, aga täna õhtul tuli meeletu hoog sisse. Tegin lastetoa korda ja sain üle mitme kuu riidemajandusele täieliku restardi teha.
Mõtlesin, kust see uus jaks tuli ja siis vaatasin termomeetrit – toas on 24 kraadi! Imeline.
Lugeja kirjutas, et tema tegi alati koristamise järel toast pilti, et jääks tõend. Nii hea mõte, hakkasin nüüd sama tegema.
Päris korras tuba muidugi pole, aga võrreldes varasemaga – öö ja päev.
maarjablogi.com 