Mariel on suur pehme mänguröövik – see näljase rööviku raamatu oma. Täna ta tahtis röövikut sülle võtta ja hüüdis mulle: emme, tahan liblikat!
Mu empaatiline tütar näeb end ümbritsevate olendite potentsiaali, rõõmustasin.
Kas sina oled väike röövik, kõditasin teda. Ei, mina olen Lily Marie! vastas.
Ta on ülijutukas tüüp. Viimasel ajal tundub, et ta sõnavara ja teemadering on jälle hüppeliselt laienenud. Tal on veidrad tähelepanekud. Praegu ei tule ühtki näidet pähe, pean tema mõtteid korralikult püüdma asuma.
Kolmas podcast mu TOPis on kindlasti vestlus Naval Ravikantiga. Teda alles siin mainisin, vaimustus kestab. Eilse David Choe totaalne vastand.
Ma ei väsi imetlemast inimesi, kes oskavad selgelt mõelda ja kõneleda. Ravikant on selge kõnelemise meister.
Nii palju on mõtteid, millele kaasa noogutada, nii palju, mis mulle suureks abiks on olnud ja ülejäänu on lihtsalt väga huvitav.
Vahele mõni mõte, mille puhul tundub, hmm kas tõesti. Aga kõik, millest räägib, on ta enda jaoks põhjalikult läbi mõelnud ja see asjaolu pakub kuulajana sihukest rahuldust, et appi.
Räägib õppimisest ja mõtlemisest ja ühiskonna ja maailma korraldamisest sellest, mis on elu mõte. Vaimustav. Hakkan kuulama.