õli tulle

Helistasin täna sõbrale, kes mind pidevalt autojamadega aitab ja ütlesin: tahan sulle midagi tähtsat öelda – ma ei olegi idioot! Nagu üks kommenteerija kirjutas, ei jää päikesesirmi peegli tuli põlema, kui sirm kinni lükata. Täna kontrollisin ja tõepoolest. Nii et tühi aku polnud minu süü.

Käisin plekkseppade juures autot näitamas ja keelebaräär polnud takistus ega midagi. Tegin nalja ja nad naersid. Minu üle küll, aga ikkagi.

Muidugi ütlen ma teile, mis nalja tegin.

Vahetasime numbreid – ühe numbrit juba teadsin. Ütlesin talle, et teid kutsutakse Picassoks, eks. Ta rõõmustas ja noogutas. Teise nime telefoni pannes pakkus ta perenime kohale Plekksepp.

Siis ta salvestas minu numbri. Ütlesin, et ta paneks “Maarja Ei-oska-autot-juhtida”.

Mõlemad naersid. Naljakas, sest tõsi. Minu võit.

Pani siiski “Maarja Lexus, numbrimärk”.

Ükspäev vaatasin Bill Burri uut. Ja veel varem vaatasin Dave Chappelle’i uut.

Burri puhul mulle meeldib see viha ja kui ta räägib, kuidas tema vihahood perekonda mõjutavad, siis see on nii liigutav ja kurb ja naljakas.

Chappelle ei pea isegi nalja tegema, ma kuulan teda igal juhul, mis iganes teemal, sest ta on jutuvestja. Ja kumbki neist ei karda publikut, kohe üldse mitte.

Chappelle oli mingis transskandaalis, Burr ka kindlasti mingis.

Joe Rogan – ainus podcast, mille külalised siiani kõikide aegade TOPi jõudnud on -, oli rassismiskandaalis.

Jordan Peterson, kelle üht konkreetset intervjuud täna kõikide aegade TOPi lisada tahan, on ka aastaid kestvas skandaalis. Mis tema oma ongi – antitrans-šovinist äkki?

Assassination by association – eesti keeles ei ole vist nii kenasti riimuvat tõlget, aga täitsa huvitaks, mida lugejad seepeale minust mõtlevad.

Oot, las ma veel valan õli tulle.

Sõber küsis hiljuti, mis mul täpselt religiooni vastu on ja ma ütlesin, et ma ei usalda organisatsioone, need korrumpeeruvad. Aga kõige hullemini need organisatsioonid, mis nimetavad end tõe (hea ja halva, õige ja vale, elu ja surma) vardjaks ja selle tõe kohta ei tohi päris lõpuni küsimusi küsida. (Jaaa muidugi tohiiiiiib, jaaa. Muidugiiiii, küsi agaaa, küsi vabaaaalt.)

Suur osa inimesi, kelle juttu mul on huvitav kuulata, on osa nii-öelda intellektuaalsest dark webist ja ma arvan, et see on seepärast, et nende jutt ei sõltu organisatsioonidest, nad üldjuhul esitavad oma argumente väga selgelt ja täpselt, on valmis väitlema avalikult ja võrdsete võimetega vastasega, nad on valmis meelt muutma ja: Neid. Ei. Pea. Uskuma.

Oo, Mark Normand läheb ka teemasse: “nüanss” on uus n-sõna.