Järgmise tunni ettevalmistusel meenus video Jaapani ajaloost, mis mulle aastaid tagasi õudselt meeldis. Otsisin selle üles, et näha, kas endiselt meeldib – ja meeldibki.
Näitan õpilastele järgmine kord – saab selle väikse asja 9 minutiga kaelast ära ja tunniga edasi liikuda.
Bill Wurtz on kogu maailma ajaloo ka 19 minugiga ära seletatud. Algus juba ülilahe.
Klikkisin ringi ja ta ülejäänud videod on nii sürrid, iga hetkega meeldib ta mulle üha rohkem.
Aga ajalooteema jätkuks tekkis tunne kuulata Harari “Sapiensi”. Mul on see riiulis ja kunagi lugesin kolmandiku, aga nagu ikka juhtub raamatutega, mis mulle meeldivad – ma ei loe neid lõpuni.
Hiljuti võtsin audioraamatu ka, sest mul oli crediteid üle ja kuulata lihtsam. Täna kuulasin ja tuli kohe nii mitu mõtet, mis abiks järgmise jaapani kursuse planeerimisel. Nii palju huvitavaid seoseid ja mõtestamist.
Ütlesin täna telefoni jõllitades emale, et wordpress väidab, et ma juba 14 päeva järjest kirjutanud.
Ema ütles, et kohe kindlasti ei ole. Ma nõustusin ka, et kohe kindlasti mitte. Pakkusin, et umbes kuus päeva.
Lugesin postitused üle, et äkki on seitse või kaheksa – 14 oli. Millal-kuidas-millest ma kirjutasin ja miks ma seda tähele ei pannud.