koosOlek

Äärmiselt rahvarohke nädalavahetus. Eile oli see Jaapani üritus ja õhtul käisime Kristeliga Dylan Morani vaatamas.

Meeees, ta lahutas eelmisel aastal abielu, hakkas uuesti jooma ja suure osa ajast laval mängis klaverit, kuigi ta ei oska ja vahepeal laulis juurde, kuigi ta ei oska.

Tuuritab mööda maailma niiviisi ja müüb välja saale. Siin kuskil on peidus definitsioon sõnadele “elav legend”. Sest päris mitu tugevat klotsi peab selles tornis olema, et sihukest asja endale lubada.

Täna oli Kristeli ja Stellaga raamatu teemal koosolek, mis oli ülesehituselt äärmiselt erinev mingitest inseneri-koosolekutest, mis mu elus viimasel ajal domineerivad.

Arvasin, et koosolek on nagu sirge nool, aga see oli pigem ilutulestik pannkoogifestivalil.

Edasi läksin oma ema ja lastega vennale külla ja nagu sellest veel vähe oleks, kohtusin sõbraga õhtul.

Need on need päevad, kui mõtlen, et võib-olla ma tõesti olen keskmisest sotsiaalsem inimene.

Marie alustab iga lauset viimasel ajal sõnadega “Emme, teaaaaad?”

Ta jäi täna autos magama ja ärkas alles tükk aega hiljem ja kas pean tõesti siin välja ütlema selle igakevadise sõimusõna, mispärast kell on 22.41 ja ta ikka ei maga?

Muide, mulle väga meeldib Taylor Tomlinsoni kõige uuem standup Netflixis. Ülihea.