Hiljuti matusebüroode kodulehtedel surfates leidsin ühe hinnakirjast, et ülekaalulise tuhastamine on kallim. Järgnes muidugi kompulsiivne mõtlemine sellel ja külgnevatel teemadel.
Alustuseks, et millele mõtles ja millele ei mõtelnud hinnakirja koostaja. Sest selgelt näeb, et on toimunud mõtlemine ja samas ka mittemõtlemine.
Jagasin leidu sõprade grupivestluses. Arutasime, kas suuremad riidenumbrid peaks rohkem maksma ja kas peaks lennupileti hinna ka kehamassiindeksiga siduma
Suhkrumaksu poolt olen küll kahe käega. Suunav ühiskond on okei, aga noomiv ühiskond ei lähe mulle peale.
Kui eesmärk on sotsiaalselt survestada tervislikku kehakaalu, siis kas kirstus pole juba hilja igal juhul.
Mingist ratsionaalsusest hinnakirjas ka rääkida ei saa.
Sest kui tuhastamisest ratsionaalselt rääkida, tuleks arvestada pikki ja lühikesi, lisaks ülekaalulistele ka alakaalulisi. Võib juuksekarva lõhki ajada ja arutada, mis inimkehas põleb kõige soodsamalt ja millele kulub rohkem kütet. Kõige ratsionaalsem oleks panna tuhastamise kilohind.
Mingeid asju me maailmas arvutatakse küll nii, et kes võtavad rohkem ruumi, maksavad ka rohkem. Maamaks ruutmeetri pealt näiteks.
Aga on hulk asju, mida arvestatakse teistel alustel. Restoranis ei maksa toidu massi ega söögilaua pindala alusel. On leitud teistsugune viis hinnastamiseks.
Taktitunne on matusebisnesis kõva sõna. Ma matusebüroo hinnakirjutajana oleks arvutanud välja ühe selge summa, mis oleks pisut kallim kui peenikeste tuhastamine, aga odavam, kui paksude tuhastamine, nii et keskmiselt kataks kenasti kulud ja tooks natuke kasumit ka.
maarjablogi.com 
Nojah, see on tundlik teema. Samas võrdsuse huvides tuleks ilmselt tervet hulka teenuseid hoopistükkis teistmoodi maksustada. Poest toitu ostes või bensu tankides maksad suurema koguse sama kraami eest rohkem raha, ehkki mitte alati proportsionalselt, sest suurema kogusega kaasneb teatav kokkuhoid. Restoranid pole ehk kõige parem näide, toorainete maksumus suht väike protsent võrreldes igasugu muude kulude ja kasumiisuga.
Järgmine lõik süütu näoga trollimine 😉
Lennukis on nüüdsel ajal pagasi hulk ja kaal õige piinliku täpsusega maksustatud, miks ei peaks inimene olema arvestades, et lennuki jaoks mass on mass, pole vahet kas istmel või pagasiruumis. Tehniliselt õiglane lahendus oleks lennufirma poolt nii kodaniku kui pagasi kaalumine ühe kaalu peal. Ülekilode eest maksad juurde, alakilode eest saad soodukat. Samas julgen kahtlustada, et isegi lennuki kuluvalemis on kaalul väike osa, mitmed muud parameetrid olulisemad. Lennupiletite hinnaskeemidest ei hakka rääkimagi.
Tuhastamise puhul on kaalu arvestamine ilmselt isegi mõnevõrra põhjendatud, samas julgen arvata, et lisaküttekulu moodustab suht tühise osa matuse hinnast. Siis võiks ju suve ja talve matustel eraldi hind olla sest suvel ei pea matusemaja ja kabelit soojana hoidma.
Kokkuvõttes on näpuga iga kulurea jälgimine ja absoluutse õigluse tagaajamine mõttetu tegevus, mis suures plaanis vaid paksu verd tekitab. Turumajandussüsteemis määrab hinna pigem nõudmise ja pakkumise vahekord mitte niivõrd tootmis ja teeninduskulud.
LikeLike
Jep. Ühesõnaga mingid süsteemid sobivad ühtedeks asjadeks, teised teisteks ja oluline on osata eristada, mis milleks sobib. Matusebüroos, tundub, ei osatud.
LikeLike
Sellest tuleb nüüd küll poliitiliselt äärmiselt ebakorrektne kommentaar, aga: ma olen lennukis istunud VÄGA suurekasvulise ja üksiti ka VÄGA tugevas ülekaalus inimese kõrval. Pikal lennul. Oletan, et me mõlemad maksime pileti eest enam-vähem sama summa, kuid mina sain oma raha eest tükk maad vähem ruumi kui tema. Kas ma olin rahul? Ei. Kas ma väljendasin oma rahulolematust? Ei. Sest justnimelt MIND oleks seepeale lennukist välja visatud.
Ei, ma ei arva, et mu naaber oleks pidanud kaks piletit ostma. Samas ei arva ma ka, et on õiglane, et mina mitu tundi niigi piinarikkal lennuki-istmel naabri poolt kokkupigistatuna piinlema pidin. Lahendus? Ei oska pakkuda. Esimese maailma probleem.
LikeLike
Need on vist need hetked, kus tuleb öelda oh well ja ära kannatada.
LikeLike
ma lohutan end sõidukitsikuses mõtetega, et kui hea mul on vaeste pikajalgsetega võrreldes. Tema jalad võivad mul parajasti jalus olla, aga suurem osa elust on mul ikkagi sirutamisruumi rohkem kui tal.
LikeLike