peenar vs bassein

Vaarema kingituse postitus osutus enneolematult populaarseks. Tädi hakkas uurima, millal täpselt vanavanaema sünnipäev oli. Et aprillis, seda ta mäletas.
Siis tuligi välja, et jagasin seda lugu teiega täitsa juhuslikult vaarema sünnipäeval. 
Nagu Karl ütleb: mitte-juhuslik juhus. 
Nagu ma ütlen: ilus juhus.
Me siblime päevast päeva aias. Nii palju on teha. Ma ei ütle “vaja teha”, sest vaja pole midagi. Vaat nii. 
Kui vanaema selle maja ehitas ja vanaisa külla tuli, siis vanaema seletas, et ta tahab akna alla suure basseini teha.
Vanaisa ütles: mis bassein. Kartulid tuleb maha panna. Akna alla tulgu peenramaa. 
Järgmine kord, kui vanaisa külla tuli, oli akna all suur veetilga või pisara kujuga bassein. 
Vanaisa pööras selja, astus uksest välja ega tulnud enam tükil ajal tagasi. 
Selline lugu olevat olnud. 
Ükspäev askeldasime Shoga jälle aias. 
Sho: tead, ma leidsin aiast ühe kartuli. 
Ma: ahaa.
Sho: panin selle mulda. 
Ma: ahaa. 
Sho: salakohta panin. Sulle ei ütle, kuhu. 
Ma: miks?!!!
Sho: muidu teed sinna veel basseini. 

päris armas

Sho ise on praegu õllelinnas Tartus, aga ta lai naeratus niikuinii pildile ei mahuks, nii et vaadake seda. Päris armas. 
Ma arvasin, et A. Le Coq’il on mingi mailing list, kus nad lihtsalt linki sellele blogipostitusele jagavad, aga tuleb välja, et neil on hoopis siseleht Tornikaja.  
Muuseas, kes üldse praegu aru ei saa, mis toimub, lugegu seda postitust ka. 
Teine päris armas lugu, et üks lugeja nomineeris mind blogivõistlusel lemmikblogi kategoorias. 
Tegu pole mingi leige asjaga, et parim see ja parim too. Lemmik on kõige tulisem kategooria – kõik või mitte midagi. 
Kui olen lemmik, siis rõõmustage mind ja andke sellest märku siin. Minu oma on kogu selle pika nimekirja kõige viimane blogi.
Kui aga pole lemmik, siis ei anna paraku midagi ära teha. Viiner võtab kõik.  
Ja lõpetuseks teadaanne, et JAFFi raames olen homme kell 13 Solarise 0-korrusel ja räägin jaapani keeles(t).