Aga meil on nüüd beebi, maailma kõige armsam. Tal on ebaloomulikult pikad sõrmed ja varbad, nagu Shol. Homme saab ta nädalaseks.
Sünnitus oli kohutav. Suht varakult hakkas mulle tunduma, et siit head ei tule, sest pidin algusest peale ohjad käest andma ja laskma ämmaemandatel end ühendada üha uute ja uute juhtmete ja torude külge.
See oli seepärast, et veed olid läinud, aga mõistliku aja jooksul ei alanud aktiivne sünnitus ja siis hakati seda kiirendama. Nad timmisid mulle kokteile veeni, manipuleeerisid seda- ja teistpidi, juhtmeid ja torusid aina lisandus ja siis läks kõik väga kähku ülemõistuse valusaks, aga pärast pikka piina polnud miskit ikka avanenud.
Minuga tegeles suure osa ajast praktikant, kes polnud veel ämmaemanda-vestluskunsti selgeks saanud ja kasutas vabalt fraase, mida sünnitaja kindlasti kuulda ei taha.
Nagu näiteks küsimusele, mida nüüd teha, vastuseks “kui ma vaid teaksin”.
Ja üks hetk ütles ta: “Nüüd ma küll ehmusin!”
See oli vist, kui ta kanüülist midagi lahti ühendas ja verd igale poole purskus.
Sina ehmusid? MINA olen see, kes täna siin avalikult ehmuda võib… oleks öelnud mõni vähem tsill sünnitaja. Aga ma olin siis veel tsill.
Muidu ta oli tore, lihtsalt peaks veel sõnakunsti harjutama.
Aga kokkuvõttes läks asi järjest kohutavamaks, nii et minu lemmik osa sünnitusest oli epiduraal ja kõige lemmikum, kui nad tulid soovitama mulle keisrilõiget, mida mina neile juba poole sünnituse pealt soovitanud olin.
Arst tuli ja ütles rangelt, et keiser tuleb beebi heaolu huvides, mitte minu elu lihtsaks tegemiseks. Tundsin end solvatuna, sest ma pole eal plaaninud sünnitusest enda jaoks mingit mõnusat häppeningi teha. Oli ainult üks konkreetne “ambitsioon”: elus ja terve laps.
Beebi sünd ongi mu peas kuidagi lahti ühendatud kõigest eelnevast. Ma lihtsalt ühel hetkel ärkasin üles ja mu kõrval oli imeline tulnukas. Tulnukad ju nii saabuvadki – ilmudes.
 |
| Meil käis kurg akna taga. |
Sho tellis Oomipoest muude vidinate seas ka väga agressiivse loomuga jõulutuled – sellised, mille valgus vaheldub sama mustriga nagu trance muusika. Pakk jõudis just haiglapäevil, nii et ta ehtis me toa ära.
Ja siis, vaadake seda mõnitust voodi peatsis… Mhmh, muidugi avane harmooniliselt nagu roosinupp, muidugi.
 |
| Kui koju jõudsime |
 |
| Beebi esimene vannitamine. |
Lõppu videolõik ajast, kui sünnitamine veel tsill oli.
maarja blogi 
Leave a comment