maarja blogi

Mul on üks tuttav, kes helistab korra mõne kuu tagant ja siis räägib pikalt. Eile helistas ja ütles, et ta on muutunud mees. Ma küsisin, et kuidas. Ta ütles, et kui räägib, siis kõlab nagu mingi evangelist. Ma ütlesin, aga ma väga tahan teada.

Ta ütles, et temas toimus tunnete revolutsioon. Ta on ratsionaalne inimene, mõistuslikkus on üle kõige, intellekt number üks – ja ta on aastakümneid süstemaatiliselt ja teadlikult oma tundeid tapnud.

Viimaks jõudis abieluga niisugusesse seisu, et ratsionaalne mõistus käskis asjale punkti panna. Nad võtsid naisega kaks nädalat aega, et lõplikult otsustada.

Ja siis tema tunded korraldasidki revolutsiooni. Ta sai aru, et tal on väga vaja naist kallistada ja kõik.

Ta otsustas andestada oma naisele kogu ülekohtu, mis too talle teinud on – nii päris kui kujuteldava. Lihtsalt niisama, andestada ainult enda sees ja täielikult, ilma agadeta, naisest sõltumata.

Naisega otsustasid nad koos edasi minna. Ainus tingimus, mis ta seadis, oli et ta võib naise alati kaissu võtta.

Ma olen ka juba tükk aega mõelnud, et mis värk selle intellekti ja tunnete teemaga lähedaste vahel on. Kõigepealt teadvustasin seda lastega. Vahel ma näen, et mu laps on puntras ja temast lausa kiirgab, et ta vajab just nimelt kallistamist, mitte midagi muud.

Aga siis ükskord oli meil Shoga mingi konflikt – ei mäleta, mis teemal, aga igal juhul tundus, et see asi on vaja kellegi võidu või ühe õige vastuseni vaielda.

Aga konflikt sai lõpu hoopis kallistusega. Täielik intellekti nörritus!

Intellekt ütles, et meil on probleem ja me peame liikuma lineaarselt (rumalal juhul enne mõnda aega ringiratast) lahenduse suunas, mis saab olla A või B või halval juhul kompromiss. See on ainult loogiline.

Aga siis sõitis tundetasand järsu küljelt sisse – nagu auto eile poe parklas teisele autole – ja vastus ei olnud ei A ega B, vaid kallistamine.

See oli mu jaoks sihuke üllatus, kui seda teadvustasin ja mõtlen juba mitu kuud, et mis värk sellega on. Kas konflikt ei seisnenud selles, milles ma arvasin, et see seisneb? Või siis on intellekt ja tundeelu põnevamalt seotud kui ootasin. Mulle tundub, et vastus on natuke üht, natuke teist.